Lahkominek lehe "Helsingi Ülikuul" kujjõ vaihõl
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vahtsõnõ leht: '''Helsingi Ülikuul''' (soomõ keelen ''Helsingin yliopisto'') om Soomõ kõgõ suurõmb ülikuul. Innembine ülikuul om Turu Akadeemiä, miä lõiõ 1640. aastal. Pääle 1827. aasta tulõkaho viidse ülikuul üle Helsingihe ja andse Aleksander I perrä vahtsõnõ nimi: Keisrilidse Aleksandrin-ülikuul Soomõn. Ülikuuli päämine hoonõq, mink arhitekt om Engeli Carl Ludvig, sai valmis 1832. Päält sääntsele valmuq opihaigõmaja (1832), botaanigaaid (1832), obsõrvato... |
Resümee puudub Märgüs: Lähteteksti muudatus (2017) |
||
Rida 1:
[[File:Helsingin_yliopiston_päärakennus.jpg|pisi|Helsingi Ülikooli päähoonõq]]
'''Helsingi Ülikuul''' (soomõ keelen ''Helsingin yliopisto'') om Soomõ kõgõ suurõmb ülikuul. Innembine ülikuul om Turu Akadeemiä, miä lõiõ 1640. aastal. Pääle 1827. aasta tulõkaho viidse ülikuul üle Helsingihe ja andse Aleksander I perrä vahtsõnõ nimi: Keisrilidse Aleksandrin-ülikuul Soomõn. Ülikuuli päämine hoonõq, mink arhitekt om Engeli Carl Ludvig, sai valmis 1832. Päält sääntsele valmuq opihaigõmaja (1832), botaanigaaid (1832), obsõrvatoorium (1834) ja raamadukogo hoonõq (1840). Ülikuuli tsiht oll vällä oppa ammõtnikkõ Soomõ Kindralkubermangu keskvalitsusõ tarbõs. 1872 võet edimäne naanõ õliopilasõs.▼
'''Helsingi Ülikuul''' (soomõ keelen ''Helsingin yliopisto'') om Soomõ kõgõ suurõmb ülikuul. Innembine ülikuul om Turu Akadeemiä, miä lõiõ 1640. aastal. Pääle 1827. aasta tulõkaho viidse ülikuul üle Helsingihe ja andse Aleksander I perrä vahtsõnõ nimi: Keisrilidse Aleksandrin-ülikuul Soomõn.
▲
| |||