Lahkominek lehe "Mozarti Wolfgang Amadeus" kujjõ vaihõl
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
Rida 24:
[[pilt:Wolfgang-amadeus-mozart 2.jpg|thumb|200px|Nuur Mozart, maalit 1763. a.]]
===1762-1773: rändämiseaastagaq===
Wolfgangi latsõiän tekk' pereh mito [[Õuruupa]]-reisi, kon latsi näüdäti rahvalõ ku immelatsi. Edimäne sääne näütämine oll' 1762 [[München]]in Baieri kuurvürsti man, sõs samal aastagal [[Viin]]in ja [[Praha]]n. Edesi tull' pikk kontsertreis, miä kest' kolm ja puul aastakka ja vei perre Münchenihe, [[Mannheim]]i, [[Pariis]]i, [[London]]ihe, [[Haag]]i, jälq Pariisi ja tagasi kodo [[Zürich]]i, [[Donaueschingen]]i ja Müncheni kaolt. Reisi aigu sai Wolfgang kokko suurõ arvo muusikidõga ja sai tutvas tõisi viieseppi töiega. Esiqeränis tähtsä mõjo oll' Bachi Johann Christianil, kinka Mozart sai kokko Londonin 1764-65. Pereh läts' jälq Viini 1767. a. lõpun ja jäi sinnäq 1768. a. joulukuuni.
Rida 36:
Perämädse Itaalian-käügi lõpu poolõ kirot' Mozart uma edimädse tüü, midä täämbädselgi pääväl lajalt mängitäs - soolokantaadi ''"Exsultate, jubilate"''.
===1773–1777: Salzburgi huuvkund===
Pääle esäga perämädselt Itaalia-reisilt tagasitulõkit (13. urbõkuu päiv 1773) sai Mozart tüüd ku hoovimuusik Salzburgi valitsõja printsi-pääpiiskobi [[Colloredo Hieronymus|Colloredo Hieronymusõ]] man. Mozart oll' Salzburgin kõigi lemmik, täl oll' hulka sõpro ja imehtelejit ja täl oll' võimalus luvvaq mitmin sanrõn, muuhulgan sümfoonijit, sonaatõ, kiilpillikvartette, serenaatõ ja üte oopõri. Näütüses 1775. aastaga mahlakuust joulukuuni oll' tä hõisun viiolikontserdest, luvvõn noid viis tükkü (ainugõsõq, midä tä ültse kirot'), miä lätsiq kõrrast muusigalidsõlt keerolidsõmbas. 1776 lõi tä ria klavõrikontserte, mink tipus oll' 1777 alostusõn kirotõt Klavõrikontsert nr. 9 E♭-duurin, midä kriitiguq pidäväq läbimurdõtüüs.
Sääntsele edenemisele kaemalda oll' Mozart iks veidemb ja veidemb rahol Salzburgiga ja pruumõ iks inämb löüdäq tüükotust muial. Paistus, et üts põhjus oll' timä väikene palk, 150 [[Austria-Ungari forint|forintit]] aastagan. Pääle tuud, Mozart taht' kirotaq oopõrit, a Salzburgin olliq tuu jaos õnnõ harvaq võimalusõq. Olukõrd läts' kehvembäs 1775. a., ku hoovi tiatri panti kinniq ja Salzburgi tõnõ tiatri oll' suurõlt jaolt kinniq pant külälistruppõ jaos.
Salzburgin olõmist katkõstivaq kats pikkä tüüotsmisreisi: wolfgang ja Leopold (mõlõmbaq otsõq tüüd) käveq 1773. a. 14. hainakuu pääväst 26. süküskuu pääväni Viinin ja 1774. a. joulukuu 6. pääväst 1775. a. urbõkuuni Münchenin. Kummalgi reisil näil es viäq, kuigi Müncheni-reisi aigu võeti häste vasta timä oopõri ''[[La finta giardiniera]]'' edimäne ettekandminõ.
===1777–1778: Pariisi reis===
[[Pilt:Wolfgang01.jpg|thumb|300px|right|Perekunnapilt umbõs aastagast 1780: Nannerl, Wolfgang, Leopold. Saina pääl om Wolfgangi imä pilt, kiä oll' 1778 ärq koolnuq.]]
1777. a. põimukuun pand' Mozart maaha uma ammõdi Salzburgin ja haard' ärq minnäq viil ütele tüüotsmisreisile [[Augsburg]]i, [[Mannheim]]i, [[Pariis]]i ja [[München]]ihe. Kuna pääpiiskop Colloredo anna-s Leopoldi vabas, pidi Wolfgangi imä Anna Maria tedä saatma.
Mannheimin sai Mozart tutvas Mannheimi orkestri liikmidega, miä oll' tuudaigu kõgõ parõmb [[Õuruupa]]n. Viil armu tä ärq Weberi Aloysiahe, musikaalsõ perre ütte tütrehe neläst. Olliq mõnõq luutusõq saiaq tüüd Mannheimin, a lõpos nuuq lää-s täüde ja Mozart sõit' (14. urbõkuu pääväl 1778) Pariisi, et edesi otsi. Sääl olõ-s täl niigipall'o õnnõ. Ütest timä kodosaadõtust kiräst tulõ vällä, et tälle ollõv pakut hõrilamängjä ammõdit Versaille'n, a tuud tüüd Mozart himosta-s. Lõpos jäi tä viil võlgo sisse. Asi läts' viil nii hallõs ärq, et Wolfgangi imä jäi haigõs ja kuuli 23. piimäkuu pääväl 1778 ärq. Tohtrõ ollõv kah ildas jäänüq, miä võisõ juhtuq rahapuudusõ peräst.
Ku Wolfgang oll' Pariisin kai Leopold tälle tüüd Salzburgin ja paigapäälitside aadlimiihi toega löüd' tä jaos parõmpa kotussõ: hoovi hõrilamängjä ja kontsertmeistri 450 forinti iist aastagan. Sõski Wolfgang olõ-s väega õnnõlik tuu üle ja peräst Pariisist ärqsõitmist (26. süküskuu päiv 1778) piät' tä viil Mannheimin ja Münchenin iks viil luutõn välänpuul Salzburki tüüd saiaq. Münchenin sai tä jälq kokko Aloysiaga, kiä oll' sõs joba väega kuulsa laulja ja kiä tekk' Mozartilõ selges, et olõ-iq tuust inämp huvitõt.
Mozart joud' kodo 15. vahtsõaastakuu pääväl 1779 ja võtt' vasta vahtsõ ammõdi. Salzburgiga tä iks rahol es olõq.
Pariisi-reisil luud töiest tunnõtumbaq ommaq klavõrisonaat A-mollist (1778) ja "Pariisi sümfoonia" (nr. 31), midä mängiti Pariisin 12. ja 18. piimäkuu pääväl 1778.
[[Pilt:Martini bologna mozart 1777.jpg|thumb|left|Mozart 1777. a.]]
==Pereh==
| |||