Tiiq vallalõ päävalik
Teppo August

August Teppo

Sündünüq29. põimukuu päiv 1875
Loosu külä, Põlva kihlkund
Koolnuq7. joulukuu päiv 1959
Ammõtlõõtspillimeistre


Teppo August (August Teppo, 1875-1959) om Eesti kõgõ kuulsamb lõõtspillimeistre.

ElokäükToimõndaq

August sündü 29. põimukuu pääväl 1875 Põlva kihlkunnan Loosu külän Tigassõ talon. Latsõn miildü tälle puust as'akõisi tetäq, noid sai tä maaha müvväq ja nii hindäle rahha tiini. Vaesus es lupaq Augustil üttegiq aastakka koolin kävvüq. Lugõma ja kirotama oppõ tä vanõmba vele Aleksandri abiga koton.

Joba latsõn oll' nätäq, et täl om andi muusiga pääle. Pillimängo naas' tä vele Aleksandri käest op'ma 8-aastagadsõlt. Ku August oll' 11 aastakka vana, sõs veli kuuli ärq ja August sai timä pilli hindäle. Tuu oll' üterialinõ vabrikupill (arvada või, et Vinnemaal tett), miä inämb hellü es tiiq. August võtt' tuu jupõs vallalõ ja parand' ärq, nii et pilli pääl jälq mängi sai. Ildampa ollõv August tuu kotsilõ ütelnüq: "Siist ma saigi otsa kätte."

Sõs naas' tä peris vahtsõt pilli tegemä. Edimäne hindätett pill sai valmis 1892. aastal, ku August oll' 17-aastanõ. Tuu pill olõ-iq alalõ hoitunu. Pille meisterd' tä säidsekümmend aastakka umast elost põhitüü - talotüü - kõrvalt. Sakõstõ oll' timä tüüpäiv 18-20 tunni pikk. Sõski es jovvaq tä nii pall'o pille tetäq ku timä käest telliti. Üte pilli tegemises kullu 3-4 kuud. Ku pill valmis sai, and' tä tuu kimmäle pillimihele ütes kuus sissemängmises. Pääle tuud timme tä pilli lõpligult üle nink möi sõs maaha. Aastasaa vaihtusõl ollõv timä pilliq massnuvaq 80-85 ruublit, miä toona oll' nelä tüühobõsõ hind.

Arvadas, et uma elo kestel tekk' August 120-200 pilli, pääle tuu viil pilliq, minka korpusõ teiväq tõsõq, a ravvaq pand' sisse timä. Täämbädse pääväni om alalõ umbõs 30 timä tett pilli, noist kõgõ vanõmb om perit aastagast 1896. Niinimetet Teppo pilliq ommaq väega kvaliteetseq ja pillimiihi hulgan hinnaduq.

Teppo August kuuli 7. joulukuu pääväl 1959.

ÜtlemiisiToimõndaq

  • August ollõv iks, ku putõl viina lavva pääl saisõ, ütelnüq: "Võtaq saq kah! Ma no tast jõuduperrä võta, ega ta mu tüüd ei sekäq."
  • Pilli timmise man Augustit jutuajaminõ ega tõisi pillimäng es sekäq. Tä ollõv ütelnüq: "Mängiq no edesi! Küll ma häälestä! Saq uma mängoga minno ei sekäq."

LuguToimõndaq

Teppo Augusti pilliq püsüsseq väega häste timmin. Ütskõrd ollõv Põlva rätsep Piir lepnüq kingagiq, et Teppo pillile ei tiiq es'ki vesi midägi. Lõõtspill lasti Kuurvere veskijärve, sõs tõmmati vällä ja raputõdiq viist tühäs. Hulka rahvast tull' tuud nalja kaema. A pill mänge niguq innegi![1]

Mälehtüse hoitminõToimõndaq

  • Mälehtüskivi Teppo Augusti kodotalo (Tigasõ talo) man Loosu külän
  • Egasuvitsõl Võro Folkloorifestivalil peetäs Teppo Augusti avvos maaha lõõdsamängjide võikimängmine.

KirändüsToimõndaq

Teppo Augusti ja timä pille kotsilõ või lukõq

  • artiklist "Lõõtspillimeister August Teppo fenomen", Noormaa Tarmo, "Teater. Muusika. Kino" 11, 2005,
  • raamadust "Põlvamaa lõõtspillimängijad", Tartese Heino, 2007.

LätteqToimõndaq

  1. Reimanni Nele, "Võromaa kodolugu", Võro Instituut, Võro, 2004, lk. 261.