Hopõn

Hopõn om kodoelläi, kinka saa ratsutaq ja tüüd tetäq.

Nikiforovi Anatoli näütäs, kuis vanast hobõsõga künneti. Koiolakülä, 2005. a.

Nuur hopõn om vars, täüskasunu esäne hopõn om täkk, kohitsõt esäne om ruun ja täüskasunu imäne om märä.

Märä tiinüs kest keskmädselt 336 päivä.

Hobõsidõ nimeq

Vanast panti Võromaal hobõsilõ sääntsit nimmi: Miira, Miku, Lauk (ku valgõ lauk otsa iin), Kella, Kulla, Loki, Malli, Heeli, Teesi.

Hobõsõq karva perrä

Karva perrä või hobõsit jakaq niimuudu.

• Valgõ
• Must
• Raudjas - vasõkarva vai ravvarostõ karva
• Kõrb - tummõmp ja verevämp ku raudjas
• Võik - vahakarva, viskas kõllast
• Hiiro - hiirekarva
• Kimbli - segäkarvalinõ, mustaq vai vereväq karvaq valgidõga segi

Must	Kõrb	Raudjas
Võik	Hiiro	Kimbli

Mõistatuisi hobõsõ kotsilõ

• Tõstaq ütte jalga, tõstaq tõist jalga, panõq karvast vahele? (Hobõsõ ettepandminõ. Karula kihlkund, 1973.)
• Ajaq aeruq laialõ, pistäq karvanõ vahele? (Hobõst pandas ette. Põlva kihlkund, 1894.)
• Tõstaq reiet, nõstaq reiet, panõq vorsti vahele? (Hobõnõ. Harglõ kihlkund, 1957.)
• Võtaq reieq lak'ka, pistäq pulk ette, karvanõ krants kaala? (Hobõst pandas ette. Karula kihlkund, 1887.)
• Iin hiline, takan taline, kökäts pääl, nökäts käen? (Hiline om hobõnõ, takan taline om regi, kökäts pääl om miis ja nökäts käen om piitsk. Põlva kihlkund, 1893.)
• Tillin iih, tallin takah, kükäts seeh, nakats käeh? (Hopõn iih, regi takah, miis seeh, ruusk käeh. Setomaa, 1929.)
• Üts tege timp-tamp, tõnõ tege timp-tamp, kolmas tege timp-tamp, nelläs tege timp-tamp, viies tege karviuh? (Hobõnõ. Põlva kihlkund, 1933.)
• Üts ütles: suvi om pikk, tõõnõ ütles: talv om pikk, kolmas ütles: mul ütskõik? (Rattaq, regi, hobõnõ. Põlva kihlkund, 1895.)
• Üts ütles: suvõl um rassõ, tõnõ ütles: talvõl, kolmas ütles: mul ütskõik? (Hopõn ütles: mul ütskõik, regi ütles: talvõl um rassõ, rattaq ütleseq: suvõl um rassõ. Vahtsõliina kihlkund, 1902.)

Kaeq viil

• Öüdsinkäümine