Uibu (aid-uibu, Malus domestica) om küländ matal, 5–12 miitri korgunõ viläpuu, mink vili om upin.

Häitsvä uibu

Aolugu ja periolõminõ

toimõndaq

Inemiseq naksiq uibit kasvatama umbõs 20 000 aastakka tagasi ja tuuga või taa ollaq maailma edimäne kodostõt kasv. Aid-uibu luuduslidsõs iinkäüjäs peetäs mägi-uibut (Malus sieversii), miä kasus Õdagu-Hiinan Xinjiangin ja Kesk-Aasian. Tuun kandin, Kasastanin, om ka Almatõ liin, mink nimi tähendäs uibut.

Eestin om uibu kõgõ hariligumb ja külmäkimmämb viläpuu. Om teedäq, et uibit kasvatõdi Eestin kluustridõ man jo keskaol. te.

Mõtsikult kasuvit uibusortõ tundas umbõs 33. Nuuq kasusõq kõik põh'apuulkeräl, Õuraasia ja Põh'a-Ameeriga parranvüün. Kultuurkasvo, aid-uibut, kasvatõdas tuuvasta terve ilma parranvüün ja ka lähküntroopikan.

Kaeq viil

toimõndaq
 
Commons
Kaeq artikli

kotsilõ ka Wikimedia Commonsi kogost.