Võromaa mäeq ja oroq
Võromaa mäeq ja oroq ommaq inämbüisi tegünüq iäaol, ku iä maad kokko tougas' vai uurat'. Võromaa om Eesti kõgõ korgõmb kant. Tahtõ jääs kolmõ korgustigu vai korgõmaa mäki - Otõmpää, Karula ja Haani.
Otõmpää korgustik küünüs Kanepi kihlkunda - sääl om korgõmbit mäki ja vähämbit kundikõisi. Karula korgustik om väega kühmäline. Haani korgustikku tiidäs Eesti kõgõ korgõmbidõ mäki perrä. Nuuq ommaq Baltimaiõ kõgõ korgõmb mägi Suur Munamägi (318 m), Vällämägi, Kerekunnu mägi ja Tsälbämägi.
Võromaal om hulka iäsulamisõ vii juuskmisõst tegünüisi orgõ ja säändsit mäesälgi, midä sulamisvesi om iäprakko kokko kandnuq. Suurõmbaq oroq ommaq tegünüq jo inne iäaigo ja näide põh'an ommaq iäaost jäänüq järveq. Näütüses Urvastõ ja Koorastõ org Otõmpää korgustigul ni Rõugõ org Haani korgustigul. Tõtõstõ süväq ja lajaq oroq om uuratanuq iä all vai iä viirt pite joosnuq vesi. Sääntseq ommaq Kütüorg, Piusa ja Pärlijõõ org Haani korgustigul.
Viil om Võromaal taivakivve sadamise haudo. Nuuq ommaq suurõmbaq vai vähämbäq lohoq, miä ommaq tegünüq umbõs 6000-havva. Sõs sattõ tankandin maaha suur taivakivi, mink tüküq leiq maa sisse mito hauda. Ilomõtsan (Räpinä kihlkunnan) om lövvet kolm säänest hauda.
Mäki ja orgõ nimekiräq
toimõndaqKihlkundõ kõgõ korgõmbaq mäeq
toimõndaq2008. aastaga joulukuun käüdi paiganimeuurja Saarõ Evari iistvõtmisõl katõ pääväga läbi Võromaa kõiki kihlkundõ kõgõ korgõmbaq kotusõq. Nuuq ommaq sääntseq.
- Hargla kihlkund: Essemäe Marjumägi (127 m)
- Kanepi kihlkund: Laanõmägi Prantsusmaal (212 m)
- Karula kihlkund: Rebäsemõisa Tornimägi (138 m)
- Põlva kihlkund: kihlkunna kõgõ korgõmb kotus (150 m) om üte nurmõ pääl Peräkülän Kanepi kihlkunna piiri veeren
- Rõugõ kihlkund: Suur Munamägi (318 m)
- Räpinä kihlkund: Praali Kunn'mägi (107 m)
- Urvastõ kihlkund: Kungusõ mägi Koigun (162 m)
- Vahtsõliina kihlkund: Mäe-Puspuri Mäenurm (243 m)
Innemuistinõ jutt
toimõndaqKuis sündüväq oroq ja mäeq
Jummal ollivaq Juudagaq umatsõq. Ütel pääväl ütel Jummal Juudalõ, õt nakamõ maad luuma. Ja Juudas oll' Jumala tahtmisegaq nõuh. Jummal lõi seeniq kuniq puulpühäniq ja lõpõt' uma tüü. Puulpühä läts' timä Juudast kaema, õt mis timä tege. Ku timä Juuda mano läts', näkk', õt Juudas oll' loonuq kõik maa täüs mäki ja orgõ. Ja Jummal küsse Juuda käest, õt misperäst saq nii teit? Juudas ütel' Jumalalõ, õt kui inemine mäkke lätt, man'tsõs sinno: "Issänd Jummal av'taguq!" Aq kui mäest alla lätt ja midä katske lätt vai halvastõ saasõ, man'tsõs minno: "Oh saq Vanakurat!" Ku mäki es olõsõ, siss es man'tsõsiq sinno, ei minno.
(ERA II 248, 15/6 (1) < Setomaa, Mäe vald, V.-Usenitsa külä - Lidia Miaste < Aleksei Poolak, 80 a. (1939))
Kirändüs
toimõndaq- Reimanni Nele, "Võromaa kodolugu", Võro Instituut, Võro, 2004
- Rahmani Jan, "Kihlkundõ korõmbidõ mäki pääl", Uma Leht nr. 171, 30.12.2008.