Valtoni Arvo

Valtoni Arvo (Arvo Valton, kodanigunimega Arvo Vallikivi; sündünüq 14. joulukuu pääväl 1935 Märjamaal) om eesti proosa- ja näütekiränik, luulõtaja, stsenarist, ümbrepandja ja publitsist.

Valtoni Arvo aastagal 2007.

Elolugu

Valtoni Arvo sündü joulukuu 14. pääväll 1935 Märjamaa alõvin Hiiomaalt peri ettevõtja Jakobson-Waltoni perrehe.

Haridustiid alost' tä Märjamaa algkoolin, kon oppõ 1943–1949. . Urbõkuun 1949 kiudutõdi tä üten perrega Tsiberihe. 1954 lõpõt' tä Magadani oblasti Susumani keskkooli ja tull' tagasi Eestihe. 1954–1959 oppõ Talliina Polüteknilidse Instituudi keemiä- ja mäetiidüskunnan ja lõpõt' tuu mäeinseneri kutsõga. 1961–1967 oppõ Üleliidulidsõ Kinoinstituudi kavvõstopmisõn ni lõpõt' tuu filmidramaturgi kutsõga. Päält tuud tüüt' Talliina Mõõduriisto Tehassõn ni päält tuud om Valtoni Arvo olnuq kutsõlinõ kiränik ni mitmidõ ütisüisi liigõq. Tä om sõnna võtnuq eesti keele ja kultuuri küsümüisin ja ossa võtnuq eesti poliitiga- ja vaimoelost tõsiesämaalidsõn vaimon.

2009. aastal oll' tä Tarto Ülikooli vapo kunstõ prohvõsri. Valtoni Arvo om Märjamaa valla avvokodanik.

Looming

Edimäne trüküpruuv oll' novellett "Lavvaq" ("Lauad") (Noorus, 1960, 4). Edimäne kogo "Ands'ak tahtminõ" ("Veider soov") (1963) herät' elävät huvvi. Novellikogo "Tsõõrõ vaihõl" ("Rataste vahel") ilmu 1966.

Aastagall 1968 ilmuq kogoq "Katõsa jaapanlannat" ("Kaheksa jaapanlannat") ja "Luikõ suu. Karussell" ("Luikede soo. Karussell"), novellikogo "Sõnomituuja" ("Sõnumitooja") 1972, "Käänü-üü külänkäük" ("Pööriöö külaskäik") 1974 ja "Läbi unõmaastikkõ" ("Läbi unemaastike") 1975

Valtoni edimäne romaan "Tii lõpmatusõ tõistõ otsa" ("Tii lõpmatusõ tõistõ otsa") 1978 om aoluulinõ. Tan kõnõldas mongoli valitsõjast Tšingis-khaanist ni taoistligust mungast Chang Chunist.

Valton om avaldanuq aforismikogoq "Uksed kriuksuvad öösiti" (1977), "Märklaud kilbiks" (1980) ja "Tagasi tulevikku" (1985) ni kats luulõkoko "Kollasteks laikudeks laguneb" ([[1978) ja "Seniks" (1992).

Arvo Vallikivi nimega raamatist "Retk ooboluste riiki" (1978) kõnõlõs maavarro tegünemisest, "Ajaprintsess" (1981) om kunstmuinasjuttõ kogo, "Põhjanaela paine" (1983) tuginõs folkloori motiivõlõ ja taan om häste nätäq müüdiloogikalõ umatsit võttit.

1979. aastagal kirotõt romaan "Rauakolina etüüdid" üten poliitiliidsi novelle ku ka vahtsõmba lühhküproosaga ilmuq kogon "Rännak giidi saatel" 1988.

Tsiberihe kiudutõduisi inemiisi ello kujotas romaan "Masendus ja lootus" (1989). Friedebert Tuglase novelliavvohinna om saanuq 1973. aastagal avaldõt novell "Ohtlik leiutis" ja 1979. aastagal avaldõt novell "Mustamäe armastus"

Valton om kirotanuq stsenaariumiq mängofilmele "Viimne reliikvia" (1969), "Hundiseaduse aegu" (1984) ja "Minu naine sai vanaemaks" (1976) ni "Ringhoov" (1988).

Tõõsõq teosõq

"Muinasjutt Grandi leidmisest" (1976),

"Arvidi maailmareis" (LR 1981),

"Vanad arved" (1981),

"Kiirustav kahetsus" (1989),

"Kirikutrepil" (1989),

"Kohtunikud ja kohtualused" (1990),

"Proovipildid" (1990),

"Üks tund Toledos" (1990),

"Kuninglik lõbu" (1991),

"Liisa ja Robert" (1993),

"Liblikas, ilus ja paks" (2003),

"Väike ilus vangimaja" (1990–1995 novelliq).

Tunnustusõq

• 1980 ENSV teeneline kiränik
• 1984 Eduard Vilde nimeline kirändüsavvohind ("Üksildased ajas")
• 1990 A. H. Tammsaare nimeline kirändüspreemiä ("Masendus ja lootus")
• 2000 Valgõtähe III klassi tiinidetemärk
• 2006 Riigivapi III klassi tiinidemärk
• 2007 latsikirändüse tõlkõavvohind Paabeli Torn
• 2015 Rahvusmõttõ avvohind

Välislingiq

• Referaat Arvo Valton.
• Arvo Valton: ma ei usu kultuuri allakäiku. ERR. 30. vahtsõaastakuu päiv 2009.
• Holger Kaints. Triviaalsusest punutud mustrid, muidu kriuksuga lood. Sirp, 19. urbõkuu päiv 2010
• Tarmo Teder. Vastab Arvo Valton. Teater. Muusika. Kino oktoober 2001.
• Kaarel Kressa. Valtoni vägivallatud tšuudid Novgorodimaal asju ajamas. Eesti Päevaleht 16. hainakuu päiv 2010
• Kirjanik Arvo Valton kandideerib valimistel Vaba Tallinna Kodaniku nimekirjas, Delfi, 28. põimukuu päiv 2013