Tarto Ülikuul

Tarto Ülikuul (lühendüs , ladina keelen Universitas Tartuensis) om kõgõ vanõmb ja suurõmb Eestin tüütäv ülikuul.

Tarto Ülikuul. Universitas Tartuensis.
Tarto Ülikuul 2021

Tarto Ülikooli alost' 30. mahlakuu pääväl 1632 Roodsi kuning Gustav II Adolf nime all Academia Dorpatensis. Academia Dorpatensise (Academia Gustaviana) edimädseq tudõngiq immatrikuleeriti joba 20. ja 21. mahlakuu pääväl 1632, aq ülikooli pidolik alostaminõ tetti 15. rehekuu pääväl (vahtsõ kallõndri perrä 25. rehekuu pääväl). Akadeemiän oll' neli tiidüskunda: filosoofia-, õigus-, uso- ja arstitiidüskund. Eesti keelen alost' ülikuul tüüd 1919. aastagal. Aastil 19401941 ni 19441989 kand' ülikuul nimme Tarto Riiklik Ülikuul (lühendüs TRÜ).

2022. aastaga saisoga om ülikoolin 4 suurõmbat oppamisõ harro vai valdkunda: humanitaartiidüisi ja kunstõ valdkund, ütiskunnatiidüisi valdkund, tohrtiriidüisi valdkund ja luudus- ni täpsätiidüs. Ülikooli man tüütäs ka Lõunõ-Eesti keele- ja kultuuriuurmiisi keskus, miä kõrraldas ülikoolin võro keele jm lõunõeesti keele ja kultuuri ainidõ oppamist.

Tarto Ülikuul om katõn maailma parõmbidõ ülikuulõ edetabõlin edimädse 300 seen (2022. aastagal 300. kotus edetabõlik QS World University Rankings ja 251.–300. kotus edetabõlin Times Higher Education World University Rankings). 15 tiidüsharon om Tarto Ülikuul 1% kõgõ inämb näüdätüisi tiidüsasutuisi siän.

2020. aastaga sai valmis TÜ kõgõ suurõmb opmisõ hoonõq, mink nimi om DELTA. DELTAn ommaq Tarto Ülikooli puutritiidüisi instituut, matõmaatiga ja statistika instituut, majandustiidüskund, võttõlõmis- ja vahtsõnduskekus ni osa teknoloogiainstituudi laborõst.

2018. aastaga 1. põimukuu pääväst om ülikooli rektri Asseri Toomas. 2019. aastast om ülikooli kantslar Vallimäe Kristina.

AoluguToimõndaq

16321710 Academia Dorpatensis / Tartu ÜlikoolToimõndaq

 
Tarto Ülikuul 1860. aastagal

Academia Dorpatensise (Academia Gustaviana) edimädseq tudõngiq immatrikuleeriti joba 20. ja 21. mahlakuu pääväl 1632, aq ülikooli pidolik alostaminõ tetti 15. rehekuu pääväl (vahtsõ kallõndri perrä 25. rehekuu pääväl). Akadeemiän oll' neli tiidüskunda: filosoofia-, õigus-, uso- ja arstitiidüskund.

1656. aastagal viidi ülikuul Vinne-Roodsi sõa jalost är Talliina, kon akadeemiline tegevüs tüü jäi suiku 1665. aastagal. 1690. aastagal sai Tartost jälq mõnõs aos ülikooliliin kooniq 1695.–1697. aastidõ nällähädä ja Roodsi vasta olõgi peräst Pärnohe viidi. Pärnon avati ülikuul nimega Academica Gustavo-Carolina 28. põimukuu pääväl 1699. Ku Põh'asõan 1710. aastagal võtiq liina hindä alaq Vinne väeq, panti kuul jälq kinniq.

17. aastagasaa ülikoolist tull' vällä hulga Roodsi tiidüsmiihi: Hiärne Urban, Vereliusõ Olof, Molleri Arvid jt. Ülikooli oppajis olliq aoluuprohvõsri Meniusõ Friedrich (Liivimaa aolugu, edimäne tiidüstüü eesti rahvalaulõst), matõmaatigaprohvõsri Dimbergi Sven (maailma kõgõ edimädseq tunniq Newtoni oppusõ perrä), retooriga ja poeetiga prohvõsri Hermelini Olaus (loomuõigusõ uurmisõq) ni meditsiiniprohvõsri Micranderi Lars (balneoloogia alostaja, tervüseviilättide üleslöüdjä).

Academia Gustaviana trükükua vallategemisega alost' raamadutrükmine Eestin. Trükükuan sai valmis umbõs 1300 köüdet.

Kaeq viilToimõndaq

VälälingiqToimõndaq