Naistõpunahain

(Ümbre saadõt artiklist Viinalill)

Naistõpunahain vai viinalill (e.k. liht-naistepuna, ld.k. Hypericum perforatum) - om vana ja inemiisi siän tunnõt ravihain, minkal om pall'o kasuliidsi umahuisi. Om üteld, et jaanipuulpäävä üüse kor'aduq rohoq avitasõq aastak otsa egä haigusõ vasta. Viinalill arvati väke täüs olõvat ni timäst peetäs luku ka seoilma-aolidsõn õdagumaa meditsiinin.

Naistõpunahain

Viinalill nakkas häitsemä jaanipäävä aigo ja häitsemän või tedä nätäq viil järgmädse paari kuu joosul, a rohos om tedä kõgõ parõmb kor'adaq suvõ algusõn. Tarvitõdas pia kõkkõ vart üten lehti ja häitsmidegaq – kasvo ürti, minkast tetäs tsäid ni õli- vai viinaleotust.

Lõuna-Eestin om taa hain tunnõt ku viinalill, selle et tedä panti sagõhõhe kos'aviina sisse, et viin vägevämb ja armuasjo ajaminõ kimmämb saassiq. Viinalilli häitsmeq andvaq viinalõ ka ilosa verevä värmi.

Kõgõ inämb om viinalill tunnõt ku pitsüse ruuh. Nigu timä tõõsõ nime - naistõpunahaina perrä või otsustaq, om taa hain tähtsä ka mitmidõ naisihaiguisi ravimisõs.

Lisas iinpuul nimitedüle, om viinalilli tarvitõt ka siitmise häti, haavo, paisidõ ja palotuisi ravis, kurgukuristamisõs ja hingämisteie ravis – tä seen om rohkõhe parkainit, eederlikke õllõ ja antibiootikumõ. Viinalillil om ka lihtsähe tervet ihho rahustav mõjo.

Viinalilli raviumahuisi kotsilõ om mitmit uurmiisi tett ni vällä uurit, et kerge vai parra pitsüse ravis om naistõpunahain sama teküs ku mitmõq tugõvidõ kõrvalmõjjõgaq antidepressandiq. Rassõ pitsüse kõrral olõ-i timäst väega api.

Viinalilliga om ka nahko pargit ja rõivast värmit – tä and verevät värmi.

Kost haina tõõnõ nimi - naistõpunahain - tulnuq om, tuu kotsilõ om mitu esiqsugumast arvamist. Üteq arvasõq, et ku "naistõrahval ommaq as'aq kinniq, sõs viinalillist tii päst vallalõ". Kõgõ inämb om sõski levinüq tiidmine, et "ku naistõrahvaq kahvatuq ja valgõq saisvaq, sõs piät nä naistõpunahainast tiid juuma. Sõs tulõ veretüs palgõhe."

Sagõhõhe löüdüvit naistõpunahaina sortõ om meil kats: liht- ja kandilinõ naistõpunahain. Mõlõmbaq ommaq kõllatsidõ häitsmidegaq, pistülidseq, peenülikkõ elliptiliidsi lehti ja risuumõgaq kasvoq ni mõlõmbat om ka rahvameditsiinin ja rõivatüütlüsen tarvitõt. Edimädse tund ärq tuu perrä, et täl om ümärik vars, tuppleheq terävä otsagaq, ku häitsmit pitsitäq, sis tulõ verevät kasvomahla.

Ku naistõpunahaina ülearvo pall'o tarvitaq, om taa kihvtine – muut naha valgushergäs vai tege krampõ ja ajohäti. Selle taheta-i tedä ka kar'amaalõ kasuma.

Kuiki naistõpunahain om eläjile söögis kõlbmaldaq, sööväq timmä mõnõq mutigalihiq, kedä om koetõt tarvitaq kar'amaiõ pääl naistõpunahaina vastatsõs biokaitsõs.

Naistõpunahain (ja viil umbõs 370 sorti timä perrekunnast – Hypericum) om parra üleilmalidsõ levimisegaq (sisse tuud ka Ameerikahe, kuiki peri om tä Õuruupast). Kaitsõ ala tä kuulu-i.

toimõndaq