Viländi Jaani kerik

Viländi Jaani kerik om lutõri kerik Viländi kihlkunnan Viländi liinan. Kerik om mõtõld liina ni kihlkunna inemiisile.

Taa om EELK Viländi Jaani kogohusõ kerik Pikäl uulitsan (maja nr 6).

Aolugu

Viländi Jaani kerik ehitedi 15. aastagasaa kesken Pühä Franciscusõ vai frantsisklaisi ordo kluustrikerigu väiku kerigu vai kabõli asõmõlõ. Frantsisklaisi ordo ideaaliq olli kasinus ja lihtsüs, tuuperäast oll' kerik lihtsä, ilma võlvildaq ja ilostuisildaq. Kerik oll' põh'asainaga kokko ehitet kluustriga.

Frantsiklasõq lätsi ärq reformatsi´uuni aigu. Vinne-Liivi sõa aigu võtiq Vinne väeq liina ja Viländi ordoliina ärq. 1582 Jam Zapolski vaihõrahu aigu läts' liin katoliiklaisIst poolakõisi kätte. 1600–1624 Poola-Roodsi sõa aol jäiq liinast perrä varõmõq. Liin kattoq maakaardi päält ärq. Perän sõta ollõv liinakogohus nakanuq kerikut üles ehitämä. Kerik om pühitset ristja Johannõssõlõ. Põh'asõan sai kerik kannahtaq. Keisririigi aol tetti taa jälq kõrda. 18. aastagsaa tõõsõl poolõl sai kerik korgõ, vaihõgallõriiga baroksõ tornikiivri, miä palli 1811 maaha nink päält tuud tetti parhillanõ illadsõ baroki stiilih tornikiivri.

Viländi Jaani kerigu seen

1952 panti kerik kinniq nõvvukogo võimu puult ni tetti kaubalaos. Õigõl aol jouti ärq pästäq kerigu vara ja tarõkraam, Nuuq jaediq ärq tõsi Eesti kerikidõ vaihõl.

1980. aastaga algusõn vahtsõndõdi keriguhoonõq kontsõrdisaalis.

1991 joulupühipuulpäävä aol sündü imeq, perän 40 aastagat vaihõaigo peeti jälq jumalateenistüs.