Johannes

Johannes (Johannõs) om mehe edenimi.

Pühä Johannõsõ kujo Juuru kerigun Har'omaal.

Taa om Johannes s'aksa keelen ja Ioannes ladina keelen, võet sinnäq üle kreeka keele (Ἰωάννης Iōannēs), heebreä keele mehenimest Jochanan (יֹוחָנָן jôḥānān), tähendüsega 'jummal (Jehoova) om armulinõ'.

Vahtsõn testamendin ommaq Ristjä-Johannes ja apostli Johannes, viimäst pidä traditsioon Johannõssõ evangeeliumi ja Johannõssõ ilmutusõ kirotajas.

Vahtsõ testamendi ümbrepandmisõl tarto kiilde pruugiti rahvaumast nimekujjo Jaan (ristja Jaan, Jani Ewangelium, Jani awwaldamine). Täüspiibli ümbrepandmisõ aigo eesti kiilde (1739) pruugiti nimekujjo Joannes, ildamba Johannes, miä om ristiusu as'ost kõnõldõn noq ka võro keelen tavalinõ.

Haritu kiräpildiga edenimme Johannes naati Võromaal pandma 19. aastasaal. Inne oll' käügin edenimi Juhan, midä kirotõdi Johan, Juhhan jm muudu. Ku inemise ammõtlik edenimi om Johannes, ommaq kõgõ hariligumbaq hõikamisvormiq Juhan, viil lühembät Juss vai Juku, vanast ka Jukk ja Juks.