Õnnõpalu Tõnu

Õnnõpalu Tõnu Tõnu Õnnepalu
Õnnõpalu Tõnu Taliinan Kirämiihi majan
Sündünüq	13. süküskuu päiv 1962 Talin, Nõmmõ
Rahvus	eestläne
Tõsõq nimeq	Emil Tode, Anton Nigov

Õnnõpalu Tõnu (Tõnu Õnnepalu. kiränigunimegaq ka Emil Tode ja Anton Nigov; sündünüq 13. süküskuu pääväl 1962 Talinan Nõmmõl) om eesti kirämiis, luulõtaja ja ümbrepandja.

Elokäük toimõndaq

Õnnõpalu Tõnu sündü agronoomi ja raamadupidäjä pojas. ^[1]

Opsõ Tarto Ülikoolin kasvotiidüst ja keskkunnatiidüst ja lõpõt' cum laude.

Oll' mõnõ aasta bioloogia oppaja Hiiomaal Lauka koolin.

Pääle tuud om tä olnuq hindäperi kirämiis, ümbrepandja ja aokiränik.

Aastagal 2003 oll' Tarto Ülikoolin vapo kunstõ profesri.

Õnnõpalu om katõl kõrral valla ütelnüq kirämehepalgast, selle et tuu ei ollõv vaesõn Eestin õiglanõ. ^[2]

Õnnõpalu kuq kirämiis toimõndaq

Õnnõpalu om üts põrõldsõ ao tähtsämbit kirämiihi. Tä alost' kirotamist luulõtuisigaq, aq hildampa, kuq 1993. aastagal tull' vällä "Piiririik", sai timäst häste teedäq proosakiränik.

"Piiririik" om raamat, kon arotõdas Hummogu- ja Õdagu-Õuroopa vaihist ja umasuutahtmisõst, miä viimädse aastasaa lõpun oll' viil keelet vai eskiq nall'akas.^[3] Raamadu kaasõ pääl om kirotõt Emil Tode, tuu om Õnnõpalu var'onimi. "Piiririik" om 90ndide üts kõgõ inämb ümbrepant eesti romaan.

Timä kirotamisõ muud om lihtsä ja illos, tuud om hää lukõq. Viimätsel aol om timä raamatidõ seen nätäq ka, kuimuumudu ilo häös ja inemine jääs kõrrast vanõmbas.

Raamaduq toimõndaq

Romaaniq toimõndaq

1993 "Piiririik"
1995 "Hind"
1997 "Printsess"
2002 "Raadio"
2009 "Paradiis"
2012 "Mandala"
2017 "Võlskuisi nimistü. Inglüse aid"
2019 "Pariis"
2019 "Aakõr"
2019 "Perätüs"

Luulõkogoq toimõndaq

1985 "Jõõveerine maja"
1988 "Ithaka"
1990 "Taa maa pääl"
1996 "Mõõt"
2005 "Inne hainaaigo ja ildampa"
2009 "Kevväi ja suvi ja"
2012 "Kuis om elläq"
2016 "Klaasveranda"

Ümbrepandmisõq toimõndaq

1985 Albert Camus "Petjä naanõ"
1991 François Mauriac "Inneskidse ao nuurmiis"
1992 Sébastien Japrisot "Daam ja auto, pääväprilliq ja püss"
1992 Romain Gary "Elo viil iin" (vahtsõsti 2001)
1993 Françoise Gilot, Lake Carlton "Elo Picassogaq: kümme aastakka armastust" (Lehiste Salmõ ja Uibo Kaljugaq üten)
1993 Antoine Chalvin "Verevä päägaq tütrik"
2000 Charles Baudelaire "Kur'a häitsmeq"
2003 Allen Ginsberg "Ameerika: valik luuletuisi 1947-1996" (Krulli Hasso, Contra, Kitsnigu Lauri, Langemõtsa Andresõ ja Roostõ Jürgenigaq üten)
2004 Marcel Proust "Jälkiqlövvet aig"
2005 Marie Catherine d'Aulnoy "Valgõ tiide ja tõisi Madame d'Aulnoy haldjajuttõ"
2008 "Ameerika luulõ antoloogia" (Augi Tiina, Ehini Andresõ jpt-gaq)
2009 Oscar Brenifier "Suurõq vastapiten as'aq mõttõtiidüsen"
2009 Fernando Pessoa "Tubagupuut"
2012 E. M. Cioran "Sündümise halvast õnnõst"
2018 Rémi Brague "Õuruupa, rooma tii"