Doroņina-Lasmane Lidija

Doroņina-Lasmane Lidija (Lidija Doroņina-Lasmane, sündünüq Lidija Lasmane 28. piimäkuu pääväl 1925 Ulmalen, Lõunõ-Kuramaal) om läti dissident, nõvvokogovastalidsõ liikmisõ liigõq ja 2018. aastaga Nobeli rahuavvotaso kandidaat.

Doroņina-Lasmane Lidija 2015. aastaga

Elokäük

Doroņina-Lasmane sündü 1925. aastaga Ulmalen Aizpute piirkunnan (Hummogu-Läti) baptistõ perre. Tä ristiti ku tä oll' 13. Päält tõist ilmasõta naas' Lasmane Riian õõs op'ma.

Edimäst kõrda võeti tä kõgõ perrega kinniq, ku tä vidi läti mõtsamehile arstiruuhõ ni mähüssit. Tuu iist saat' Sõatribunaal' 1947. aastaga mahlakuun Lidija viies aastagas sunnitüülaagrihe Uuralidõ taadõ Vostrullagihe. Timä esä sai kümme ja imä kolm aastakka. Uma mehega sai tutvas 1951. aastaga, ku tä saadõti Vorkutahe. Päält Stalini kuulmist lubati Lidijal tagasi Lätti minnäq, sääl elli tä uma sugulasõ man.

Tõist vuuri võeti Doroņina-Lasmane kinniq 1970. aastaga, selle et tä lugi keeletüt kirändüst ja jagi noidõ käsikiräliidsi manotuisi. Kohus mõist' tälle Nõvvokogo Liido elost nimme võlss pildi jagamisõ iist kats' aastat Dzegužkalnsi naisi vangimajan Riian.

Kolmandat vuuri võeti Doroņina-Lasmane kinniq Andropovi repressiuunõ aigu 1983. aastaga vahtsõaastakuu 6. pääväl nõvvokogovastadsõ propaganda iist. Nõvvokogo Läti ülembkohus and' tälle 1983. aastaga viis aastakka sunnitüüd Mordvamaal ja saadõti viil kolmõs aastagas Lätist ärq. Gorbatšovi aigu 1987. aastaga vahtsõaastakuun vabastõdi Doroņina-Lasmane sunnitüülaagrist ja tä saadõti Tsiberihe.

1987. aastaga suvõ sai tä Lätti tagasi tullaq.

Avvotasoq

Doroņina-Lasmane Lidijalõ om annõt Kolmõ Tähe Ordo, a tä es võtaq tuud vasta ja ütel', et sääne ordo om annõt ka vanolõ KGB tüütäjile.