Riia
Riia | |
läti keelen Rīga | |
liivi keelen Rīgõ | |
|
|
Riia kaehuisi |
|
---|---|
Riik: Läti | |
Suurus: 307 km² | |
Elänikke: 614 618 (2021) | |
koordinaadiq: 56°56′ N 24°6′ E | |
Kon Riia Lätin om |
Riia (läti Rīga [r'iiga], latgali Reiga, liivi Rīgõ, s'aksa Riga) om Läti pääliin ja kõgõ suurõmb liin. Riia om ka Baltimaiõ kõgõ suurõmb liin. Riian eläs üts kolmasjago lätläisist. Riia om Daugava jõõ alaotsan. Riia ala suurus om 307,17 km². Riia aoluulinõ keskliin om aastagast 1997 UNESCO maailmapärandüse nimistün. Riia luudi aastagal 1201 ja tä om inneskine Hansaliido riik.
Luudus
toimõndaqRiian om aastaga keskmäne taivavii hulk 633 mm. Kõgõ vihmasõmb kuu om hainakuu (85 mm) ja kõgõ kuivõmb kuu om radokuu (27 mm).
Liinavalitsõminõ
toimõndaqRiian om Läti presidendi, parlamendi, ülembkohtu ja ministeeriümide kotus. Liinavalitsusõ kotus om Riia raatus Riia vananliinan. Liinavolikogon om 60 liigõt ja vahtsõnõ volikogo valitas egä nelä aastaga takast. Volikogon om kolm fraktsiuuni. Volikogo vali liinapää, kiä aastagast 2020 om lätläne Mārtiņš Staķis..
Riia liinajaoq
toimõndaq• Kurzeme rajuun (Kurzemes rajons) • Zemgale liinaviir (Zemgales priekšpilsēta) • Põharajuun (Ziemeļu rajons) • Vidzeme liinaviir (Vidzemes priekšpilsēta) • Keskrajuun (Centra rajons) • Latgale liinaviir (Latgales priekšpilsēta)
Rahvastik
toimõndaq1800. aastagal oll' Riian 29 663 miissuust elänikku, 12778 (43%) s'akslaisi, 7445 (25%) lätläisi ja 4055 (13,6%) vindläisi. Parhilla (2011 aastaga andmidõ perrä) om Riia rahvaarv 657 424 inemist, kinkast lätläisi om vähä alla poolõ.
Kultuur
toimõndaqRiian ommavaq Läti Rahvusoopõr, Läti Rahvustiatri, Riia Vinne Tiatri, Daile Tiatri, Läti Riiklinõ Pupitiatri ja Vahtsõnõ Riia Tiatri. Muusõumõst ommavaq sääl Läti Rahvuslinõ Kunstimuusõum ja Läti Rahvatiidüsline Välämuusõum. 2003. aastagal oll' Riian 2003. aastaga Eurovisiooni lauluvõigõlus.
Riian ja Lätin ommavaq populaarsõq spordialaq ijähokk, jalgpall ja korvpall. Riia liinan ommavaq suurõq spordikeskusõq: Skonto Arena ja spordiklubiq Skonto FC ja JFK Olimps.
Aolugu
toimõndaqRiia liina asot' aastagal 1201 piiskop Albert von Buxhoeveden. Aastagast 1282 om Riia olnuq Hansaliidon, liin om olnuq rikas kaubaliin ja taad om juhtnuq Riia raat.