Latvijas Republika
Läti lipp Läti vapp'
Läti lipp Läti vapp'
Riigi tunnuslausõq: Tēvzemei un Brīvībai
Läti kotus kaardi pääl
Riigikiil' läti kiil
Pääliin Riia (632 600 elänikku)
President' Egils Levits
Pääministri Arturs Krišjānis Kariņš
Suurus
 - Kokko
 - % vett
maailma maiõ hulgan 123
64 589 km²
1,5%
Rahva hulk
 - Kokko (2005)
 - Tihehüs
maailma maiõ hulgan 141.
1 920 000
29,7/km²
Hindäperi
Hindäperi saamisõ päiv

Vahtsõst hindäperi saamisõ päiv

18. märtekuu päiv 1918

21. põimukuu päiv 1991

Raha Õuro
Aovüü
 - suvõaig
Hummogu-Õuruupa aig (UTC+2)
Hummogu-Õuruupa suvõaig (UTC+3)
Riigihümn' Dievs, svētī Latviju!
Internetitunnus .lv
Telefonikuud' 371

Läti Vabariik (läti keelen Latvijas Republika, liivi keelen Leţmō Vabāmō) om Õuruupa riik, üts Baltimaist.

Läti põh'anaabri om Eesti, hummogupiiri pääl ommaq Vinne ja Valgõvinne, lõunõn om Leedu. Lätimaa om Võromaa lõunanaabri ja sääl eläs piiri veeren võrokõisi kah. Mitmõl Läti liinal ja küläl om olõman ka võrokiilne nimi, nt Hopa ja Aluliin. Läti pääliin om Riia, miä om ka Baltimaiõ kõgõ suurõmb liin. Läti om üts kümnest riigist, miä sai 2004. aastagal Õuruupa Liido liikmõs.

2009. aastagal elli Lätin 1 920 000 inemist.[1]

Lätin om neli suurt aoluulist ja kultuuripiirkunda: Kurzeme, Zemgale, Latgale ja Vidzeme.

Aolugu toimõndaq

Innemuistine aig toimõndaq

Läti alalõ tekk' elondus umbõs 9000 aastakka e.m.a. Umbõs 3000 (ima – inne miiq aigo) joudsõq Õdagumere viirde soomõ-ugri hõimoq, võrokõisi, eestläisi, suumlaisi ja liivlaisi edevanõmbaq. Umbõs 2000 eKr joudsõq õdagumere viirde Balti hõimoq, leedulaisi ja lätläisi edevanõmbaq. Soomõ-ugri ja balti hõimoq elliq pikält kuun, nii õdagumeresoomõ keelin ku balti keelin om hulga tõõnõtõõsõlt lainatuisi sõnno ja grammatikat.

Balti hõimoq kaupliq Rooma ja Bütsantsiga. Inämbäle möiq baltlasõq merevaiku metallõ vasta.

Lätläseq ommaq tekkünüq mitmõst rahvast – viil umbõs 1000 aastakka tagasi elliq parhilladsõ Läti ala pääl kuralasõq, latgaliq, seeliq, semgaliq ja liivlasõq.

Hindäperi saaminõ toimõndaq

18. märtekuu pääväl 1918 tull' rahva iinkõnõlõjaq Riian kokko ja kuuludiq vällä hindäperi saisva Läti riigi, agaq Ulmanisõ Kārlisõ (Kārlis Ulmanis) Läti Aotlidsõl Valitsusõl olõ-õs säänest sõajoudu, et umma riiki kaitsaq – suurõmb jago miihi oll' jo Vinne väkke är võet. 1918. aasta lõpun tekk' Verrev vägi suurõrünnägu ja vallut' suurõmba jao Lätist.

1919. aastaga suvõl ai Landesveer (Landeswehr) nii Vinne ku Läti väeq Riiast vällä ni naksi liikma Lõunõ-Eesti poolõ. Näide tulõk jäi Võndu lahinguga katski. Pääle Võndu lahingu võitu pandi Eesti soomusrongõ, Briti laivistu ja Läti väeossigaq vahtsõst käümä Ulmanisõ Kārlisõ valitsus.

1. radokuu pääväl 1920 oll' Läti ja Nõvvokogo Vinnemaa vaihõl rahu. Rahulepüng kirotõdi alla 11. põimukuu pääväl 1920.

Vahtsõst hindäperi saaminõ, põrõldnõ Läti toimõndaq

Läti saiõ vahtsõst hindäperi 21. põimukuu pääväl 1991.

2004. aastagal saiõ Läti nii NATO ku Õuruupa Liido liikmõs.[2][3]

2014. aastaga 1. vahtsõaastakuu pääväl võeti Lätin tarvitusõlõ õuro.

2006. aastagal võeti vasta säädüs, miä nõud kuakundsusõ saamisõs hääd läti keele mõistmist.[4]

19972007 oll' Läti presidendis mõokas ja tähtsä Vike-Freiberga Vaira (Vaira Vike-Freiberga), kiä oll' ka Baltimaiõ ja Hummogu-Õuruupa edimäne naispresident.[5]

Poliitiga toimõndaq

President toimõndaq

Läti om parlamentaarnõ vabariik, kon presidendil ei olõq kuiki pall'o võimu. Sõskiq om presidendil õigus määrädäq pääministri ja suurõqsaadiguq, tetäq säädüisi pakmiisi, säädüisi parlamendile tagasi saataq vai parlament lakja aiaq. President om ka sõaväe ülembjuhataja. 2019. aastaga lehekuun saiõ Läti presidendis Levitsi Egils (Egils Levits).[6]

Parlament toimõndaq

Läti ütekualidsõn parlamendin seimin (läti keelen Saeima) om sada liigõnd, kiä valitasõq sinnä egä nellä aastaga takast viinakuu edimädsel pähäpääväl. Eräkunnõlõ om 5-protsõndilinõ valimislävi.

2018. aastaga valimiisil sai kõgõ suurõmbas eräkunnas vinnemeeline Harmonia, miä sai 19,91% hellest.

Läti vindläseq ja läbikäümine Vinnemaagaq toimõndaq

Lätin om Balti maist kõgõ rohkõmb vindläisi – nii 700 000 inemist vai kolmandik kogo rahvast. Näist umbõs poolil om Läti kuakundsus. Läti ja Vinne läbikäümist peeti 2007. aastagal halvas. Inneskine Soomõ ministri ja diplomaat Jakobsoni Max om ülnüq, et Vinnemaa tugõhõs vinne vähämbüst Lätin, et näid poliitilidsõlt mõotaq.

Läti keskkoolin om säänesama 60:40 nõvvõq ku Eestin: vähämbält 60% opiainist piät olõma läti keelen.[7]

Luudus toimõndaq

 
Väinä jõgi om Läti kõgõ suurõmb jõgi.

Läti om matal, kalgirikas ijästüsaistussõga maa. Nelläsjago maast om mõts. Kalgirikas maa tugõhõs kiriviid kasvõ, näütüses käpäliisi.

Soid om veidemb ku muial Baltimail, nii 10 protsõnti pindalast. Läti hummoguosan Latgalen om suurõmb jago Läti järvist, miä ommaq kõik' küländ väikokõsõq. Järvi om kokko 2256.

Kõgõ tähtsämb jõgi om Väinä jõgi (läti keelen Daugava), miä juusk Riia lahtõ.

Lätin valitsõs mahhe maisõmaailmastu. Suvõq ommaq lämmäq, keväjäq ja sügüseq leppeq. Talvõq võivaq ollaq halusaq külmäq, ku õhumass joud Vinnemaalt Lätti. Sis satas kõvvõ lummõ. Vihma (talvõl ka lummõ) või sataq aastak ümbre, kõgõ rohkõmb elokuun.

Lätin om löüt 27 700 eläjäliiki. Nisalisõq ommaq susi, ilves, hirv, mõtskits, pahr ja udras. Kuramaal rändäseq piisoniq ja mõtsiguq hobõsõq.

Valitsõmisjaotus (2009-2021) toimõndaq

 
Läti piirkunnaq

Läti om jaet 110 piirkunnas (läti keelen novads) ja 9 vabariigi alaq käüväs liinas (republikas pilsētas), miä ei käüq määndsegiq piirkunna alaq.[8]

Vabariigi liinaq toimõndaq

Nr Liin Rahva hulk (2018) Rahva hulk (2011)
1 Riia 696 681 658 640
2 Daugavpils 92 260 93 312
3 Liepāja 76 535 76 731
4 Jelgava 60 941 59 511
5 Jūrmala 57 653 50 840
6 Ventspils 38 386 38 750
7 Rēzekne 30 538 32 328
8 Valmiera 24 828 25 130
9 Jēkabpils 23 538 24 635

Piirkunnaq toimõndaq

Nr Piiŕkund Keskus Liino hulk Valdo hulk Pindala

(km²)

Rahva hulk Rahva tihehüs
1. Ādaži piiŕkund Ādaži 0 1 162,9 9878 60,6
2. Aglona piiŕkund Aglona 0 4 392,7 4426 11,3
3. Aizkraukle piiŕkund Aizkraukle 1 (Aizkraukle) 1 102,3 9986 97,6
4. Aizpute piiŕkund Aizpute 1 (Aizpute) 5 640,2 10 368 16,2
5. Aknīste piiŕkund Aknīste 1 (Aknīste) 3 285,0 3236 11,4
6. Aloja piiŕkund Aloja 2 4 630,7 6025 9,6
7. Alsunga piiŕkund Alsunga 0 1 190,0 1620 8,5
8. Alūksne piiŕkund Alūksne 1 (Alūksne) 15 1699,8 19 221 11,3
9. Amata piiŕkund «Ausmas» 0 5 741,8 6357 8,6
10. Hopa piiŕkund Hopa (Ape) 1 (Hopa) 4 545,1 4287 7,9
11. Auce piiŕkund Auce 1 (Auce) 6 517,8 8564 16,5
12. Babīte piiŕkund Piņķi 0 2 241,7 9223 38,2
13. Baldone piiŕkund Baldone 1 (Baldone) 1 179,1 5726 29,7
14. Baltinava piiŕkund Baltinava 0 1 185,0 1351 7,3
15. Balvi piiŕkund Balvi 1 (Balvi) 10 1044,5 15 597 14,9
16. Bauska piiŕkund Bauska 1 (Bauska) 8 784,9 28 028 35,7
17. Beverīna piiŕkund Mūrmuiža 0 3 301,8 3553 11,8
18. Brocēni piiŕkund Brocēni 1 (Brocēni) 4 498,5 7068 14,2
19. Burtnieki piiŕkund Burtnieki 0 6 710,1 8487 12,0
20. Carnikava piiŕkund Carnikava 0 1 80,2 6513 81,2
21. Cēsise piiŕkund Cēsis (Võnnu) 1 (Cēsis) 1 171,7 19 671 114,6
22. Cesvaine piiŕkund Cesvaine 1 (Cesvaine) 1 190,5 3114 16,3
23. Cibla piiŕkund Blonti 0 5 509,4 3309 6,5
24. Dagda piiŕkund Dagda 1 (Dagda) 10 948,8 9331 9,8
25. Daugavpilsi piiŕkund Daugavpils 0 19 1877,6 28 211 15,0
26. Dobele piiŕkund Dobele 1 (Dobele) 10 889,7 24 390 27,4
27. Dundaga piiŕkund Dundaga 0 2 675,6 4767 7,1
28. Durbe piiŕkund Lieģi 1 (Durbe) 4 320,7 3401 10,6
29. Engure piiŕkund Smārde 0 3 397,9 8045 20,2
30. Ērgļi piiŕkund Ērgļi 0 3 379,5 3535 9,3
31. Garkalne piiŕkund Riia (Berģi) 0 1 150,5 7227 48,0
32. Grobiņa piiŕkund Grobiņa 1 (Grobiņa) 4 490,2 10 220 20,8
33. Gulbene piiŕkund Gulbene 1 (Gulbene) 13 1876,1 25 073 13,4
34. Iecava piiŕkund Iecava 0 1 311,6 9818 31,5
35. Ikšķile piiŕkund Ikšķile 1 (Ikšķile) 1 132,1 8764 66,3
36. Ilūkste piiŕkund Ilūkste 2 6 648,4 9062 14,0
37. Inčukalnsi piiŕkund Inčukalns 1 (Vangaži) 1 112,2 8510 75,8
38. Jaunjelgava piiŕkund Jaunjelgava 1 (Jaunjelgava) 6 685,0 6486 9,5
39. Jaunpiebalga piiŕkund Jaunpiebalga 0 2 251,0 2671 10,6
40. Jaunpilsi piiŕkund Jaunpils 0 2 210,2 2743 13,0
41. Jēkabpilsi piiŕkund Jēkabpils 0 7 906,0 5747 6,3
42. Jelgava piiŕkund Jelgava 0 13 1319,0 27 103 20,5
43. Kandava piiŕkund Kandava 1 (Kandava) 6 649,0 9897 15,2
44. Kārsava piiŕkund Kārsava 1 (Kārsava) 5 628,4 6941 11,0
45. Kocēni piiŕkund Kocēni 0 5 498,1 7018 14,1
46. Koknese piiŕkund Koknese 0 3 360,6 6036 16,7
47. Krāslava piiŕkund Krāslava 1 (Krāslava) 11 1078,4 19 811 18,4
48. Krimulda piiŕkund Ragana 0 2 339,1 5778 17,0
49. Krustpilsi piiŕkund Krustpils 0 6 812,2 6680 8,2
50. Kuldīga piiŕkund Kuldīga 1 (Kuldīga) 13 1756,7 27 213 15,5
51. Ķegumsi piiŕkund Ķegums 1 (Ķegums) 3 490,0 6306 12,9
52. Ķekava piiŕkund Ķekava 1 (Baloži) 2 270,2 21 673 80,2
53. Lielvārde piiŕkund Lielvārde 1 (Lielvārde) 3 225,7 11 400 50,5
54. Līgatne piiŕkund Līgatne 1 (Līgatne) 1 167,7 4045 24,1
55. Limbaži piiŕkund Limbaži 1 (Limbaži) 7 1170,9 19 538 16,7
56. Līvāni piiŕkund Līvāni 1 (Līvāni) 5 624,6 14 046 22,5
57. Lubāna piiŕkund Lubāna 1 (Lubāna) 1 346,9 2851 8,2
58. Ludza piiŕkund Ludza 1 (Ludza) 9 966,0 15 667 16,2
59. Madona piiŕkund Madona 1 (Madona) 14 2153,4 27 732 13,4
60. Mālpilsi piiŕkund Mālpils 0 1 220,9 4039 18,3
61. Mārupe piiŕkund Mārupe 0 1 103,9 15 130 145,6
62. Mazsalaca piiŕkund Mazsalaca 1 (Mazsalaca) 4 417,0 3953 9,5
63. Mērsragsi piiŕkund Mērsrags 0 1 109,0 1832 16,8
64. Naukšēni piiŕkund Naukšēni 0 2 281,0 2291 8,2
65. Nereta piiŕkund Nereta 0 4 645,5 4383 6,8
66. Nīca piiŕkund Nīca 0 2 350,8 3858 11,0
67. Ogre piiŕkund Ogre 1 (Ogre) 9 992,3 38 861 39,2
68. Olaine piiŕkund Olaine 1 (Olaine) 1 297,0 20 627 69,5
69. Ozolnieki piiŕkund Ozolnieki 0 3 286,1 10 406 36,4
70. Pārgauja piiŕkund Stalbe 0 3 487,5 4425 9,1
71. Pāvilosta piiŕkund Pāvilosta 1 (Pāvilosta) 2 515,0 3233 6,3
72. Pļaviņase piiŕkund Pļaviņas 1 (Pļaviņas) 3 376,8 6294 16,7
73. Preiļi piiŕkund Preiļi 1 (Preiļi) 4 365,3 11 764 32,2
74. Priekule piiŕkund Priekule 1 (Priekule) 5 519,7 6611 12,7
75. Priekuļi piiŕkund Priekuļi 0 4 301,8 9293 31,1
76. Rauna piiŕkund Rauna 0 2 309,0 4008 13,0
77. Rēzekne piiŕkund Rēzekne 0 25 2524,1 31 602 12,5
78. Riebiņi piiŕkund Riebiņi 0 6 630,0 6179 9,8
79. Roja piiŕkund Roja 0 1 200,5 4412 31,1
80. Ropaži piiŕkund Ropaži 0 1 326,4 7130 21,8
81. Rucava piiŕkund Rucava 0 2 449,0 1998 4,4
82. Rugāji piiŕkund Rugāji 0 2 512,0 2652 5,2
83. Ruhja piiŕkund Ruhja (Rūjiena) 1 (Ruhja) 4 352,2 6144 17,4
84. Rundāle piiŕkund Pilsrundāle 0 3 231,1 4259 18,4
85. Salatsi piiŕkund Salatsi (Salacgrīva) 2 3 637,6 9408 14,8
86. Sala piiŕkund Sala 0 2 317,1 4297 13,6
87. Salaspilsi piiŕkund Salaspils 1 (Salaspils) 1 127,0 23 219 182,8
88. Salduse piiŕkund Saldus 1 (Saldus) 15 1683,3 28 705 17,1
89. Saulkrasti piiŕkund Saulkrasti 1 (Saulkrasti) 1 47,7 6144 128,8
90. Sēja piiŕkund Loja 0 1 227,9 2496 11,0
91. Sigulda piiŕkund Sigulda 1 (Sigulda) 3 360,9 17 779 49,3
92. Skrīveri piiŕkund Skrīveri 0 1 105,4 4066 38,6
93. Skrunda piiŕkund Skrunda 1 (Skrunda) 4 553,2 5968 10,8
94. Smiltene piiŕkund Smiltene 1 (Smiltene) 8 949,0 14 276 15,0
95. Stopiņi piiŕkund Ulbroka 0 1 53,5 9908 185,2
96. Strenči piiŕkund Strenči 2 2 375,7 4192 11,2
97. Talsi piiŕkund Talsi 4 14 1763,0 34 443 19,5
98. Tērvete piiŕkund Zelmeņi 0 3 223,8 4088 18,3
99. Tukumsi piiŕkund Tukums 1 (Tukums) 10 1199,7 33 396 27,8
100. Vaiņode piiŕkund Vaiņode 0 2 344,0 2932 8,5
101. Valka piiŕkund Valka 1 (Valka) 5 908,0 10 513 11,6
102. Varakļāni piiŕkund Varakļāni 1 (Varakļāni) 2 279,0 3915 14,0
103. Vārkava piiŕkund Vecvārkava 0 3 288,9 2369 8,2
104. Vecpiebalga piiŕkund Vecpiebalga 0 5 542,5 4781 8,8
105. Vecumnieki piiŕkund Vecumnieki 0 6 844,0 9708 11,5
106. Ventspilsi piiŕkund Ventspils 1 (Piltene) 12 2472,0 13 510 5,5
107. Viesīte piiŕkund Viesīte 1 (Viesīte) 4 650,5 4614 7,1
108. Viļaka piiŕkund Viļaka 1 (Viļaka) 6 639,7 6364 9,9
109. Viļāni piiŕkund Viļāni 1 (Viļāni) 3 285,1 7098 24,9
110. Zilupe piiŕkund Zilupe 1 (Zilupe) 3 308,9 3651 11,8

Majandus toimõndaq

2014. aastaga 1. vahtsõaastakuu pääväl võeti Lätin tarvitusõlõ õuro.

Rahvastik toimõndaq

2011. aastaga rahvalugõmisõ perrä oll' Läti elänikkunnast lätläisi 62,1%, vindläisi 26,9%, valgõvindläisi 3,3%, ukrainlaisi 2,2%, poolakõisi 2,2%, leedulaisi 1,2%, juutõ 0,3% nink mustlaisi 0,3%.

Kultuur toimõndaq

Lätläseq lõunaeesti ütlemiisin toimõndaq

"Ossi oinas, läti lammas, Tartu linna vorstivaras." - kuq es teredä.[9]

"Lätläisi õks üldäs läti kopsu."[10]

"Pikk ku Läti külä" [11]

Lätteq toimõndaq

  1. https://www.csb.gov.lv/en/statistics/statistics-by-theme/population/number-and-change/key-indicator/number-population-cities-and-counties
  2. https://vm.ee/et/ajalugu-eesti-liitumine-natoga
  3. https://web.archive.org/web/20171027052409/http://apollo.tvnet.lv/zinas/latvija-oficiali-iestajas-eiropas-savieniba/281393
  4. http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/country_profiles/1108059.stm
  5. http://news.bbc.co.uk/2/hi/europe/country_profiles/1108059.stm
  6. https://www.err.ee/946843/lati-seim-valis-egils-levitsi-riigi-uueks-presidendiks
  7. https://arvamus.postimees.ee/4152913/lati-literaat-kas-vene-lapsed-opivad-piisavalt-lati-keelt
  8. http://www.pilsetas.lv/pilsetas
  9. http://www.folklore.ee/justkui/sonastik/index.php?f=2&f1=7&f2=3&m=18986&id=18986
  10. http://www.folklore.ee/justkui/sonastik/index.php?f=7&f1=6&f2=1&m=24611&id=24611
  11. http://www.folklore.ee/justkui/sonastik/index.php?f=2&f1=2&f2=8&m=12963&id=12963

Välislingiq toimõndaq

 
Commons
Kaeq artikli

kotsilõ ka Wikimedia Commonsi kogost.


 
Õuruupa Liit (ÕL)
 

Austria | Belgiä | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Iirimaa | Itaalia | Kreeka | Küprüs | Leedu | Luksõmburk | Läti | Malta | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Roodsi | Rumeeniä | S'aksamaa | Slovakkia | Sloveeniä | Soomõ | Taani | Tsehhi | Ungari | Ütiskuningriik



 
Õuruupa maaq

Hindäperi riigiq:
Albaania | Andorra | Austria | Belgiä | Bosnia ja Hertsegoviina | Bulgaaria | Eesti | Gruusia | Hispaania | Holland | Horvaatia | Iirimaa | Island | Itaalia | Kasastan | Kosovo | Kreeka | Küprüs | Leedu | Liechtenstein | Luksõmburk | Läti | Malta | Moldova | Monaco | Montõnegro | Norra | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Põh'a Makõdoonia | Roodsi | Rumeeniä | S'aksamaa | San Marino | Serbiä | Slovakkia | Sloveeniä | Soomõ | Sveits | Taani | Tsehhi | Türgü | Ukraina | Ungari | Valgõvinne | Vatikan | Vinnemaa | Ütiskuningriik

Hindävolidsõq maaq ja piirkunnaq:
Ahunamaa | Baskimaa | Baskiirimaa | Bretagne | Fääri saarõq | Gagauusia | Galiitsia | Gibraltar | Inglüsmaa | Kar'ala | Kataloonia | Komimaa | Korsiga | Krimm | Kõmrimaa | Mani saar | Marimaa | Mordvamaa | Sotimaa | Tatarimaa | Tšuvašimaa | Udmurdimaa | Vojvodina