Gorbatšovi Mihhail

Gorbatšovi Mihhail (vinne keelen Михаил Сергеевич Горбачёв Mihhail Sergejevitš Gorbatšov; sündünüq 2. urbõkuu pääväl 1931 Privolnojen Põh'a-Kaukaasia krain (parhilla Stavropoli krai) Nõvvokogoliidon – koolnuq 30. põimukuu pääväl 2022) oll' Nõvvokogoliido ja Vinnemaa poliitik ja ütiskunnategeläne, viimäne Nõvvokogoliido riigipää. Gorbatšov oll' 1980–1991 NLKP KK Poliitbüroo liigõq, 1985–1991 NLKP KK pääsekretär, 1988–1990 NSV Liidu Ülembnõvvokogo edemiis ja 1990–1991 Nõvvokogoliido president.

Tegemiseq NLKP Keskkomitee pääsekretärin toimõndaq

Päält NLKP KK pääsekretäri Tšernenko Konstantini kuulmist valiti Gorbatšov 11. urbõkuu pääväl 1985. aastagal vahtsõs parteijuhis. Tä oll' õnnõ 54 aastakka vana ja edimäne Nõvvokogoliido juht, kiä oll' sündünüq Nõvvokogoliidon. Tä saiõ arvo, et vaia om tõsitsit vahtsõnduisi, selle et minevide juhtõ valitsõmisõ aol oll' riigi majandusarõng saisma jäänüq, korruptsiuun süvvünüq.

Rehvormi nimes saiõ perestroika (vinne keelen perestroika, 'vahtsõndus, ümbreeihtüs'). Tä alost' korruptsiooni- ja alkoholismivastast võitlust. Gorbatšov mõista-as arvadaq, et nuuq rehvormiq võivaq jovvugaq luudu ja hoiõdu impeeriümi ärq häötäq. Tä pand' käümä liberaaldsõq vahtsõndusõq (sh glasnost, 'avalikkus') ni pand' ette tetäq mitmõ eräkunnagaq demokraatia.

Ildampa om Gorbatšov ütelnüq, et ku Nõvvokogoliit olõssi 1989. aastagal Berliinin tahtmisõ näütäjide vasta sõaväega lännüq, olõssi tuust võinuq tullaq kolmas ilmasõda. Tä taht' tuud ärq hoitaq.