Lõunõeesti keeleala. Tarto kiil om võro ja mulgi keele vaihõl, märgit roosakadsõga.

Tarto kiil om üts lõunaeesti keelist, midä või pitäq Eesti põlitsis piirkundliidsis keelis vai regionaalkeelis. Inämbüisi peetäs tarto kiilt siski lõunaeesti keele vai eesti keele lõunaeesti murdõrühmä Tarto murdõs.

Tarto kiilt kõnõldas põhilidsõlt noin vana Tartomaa kihlkunnõn, miä jääseq lõuna poolõ Imäjõkõ: Kamja, Nõo, Otõmpää, Puhja, Rannu, Rõngu, Sangastõ ja Võnnu kihlkunnan. Tuu keeleala jagonõs täämbädsel pääväl Tarto, Valga ja Põlva maakunna vaihõl.

Tõisildõ ku tõisil lõunaeesti keelil, olõ-i tarto keele ja kultuuri edendämises luud umaette seltse ega instituutõ ni Tartomaa rahval paistu-i ollõv kimmäst keelelist tarto hindäpidämist. Tarto keelen ilmu-i lehti ega kuulõ-i raadiosaatit, tedä opata-i koolõn. Väega kehvä ütiskundlidsõ staatusõ ni väiku ja kibõhõhe vanõmbas jäävä kõnõlõjidõ hulga peräst om tarto kiil lõunaeesti keelist kõgõ suurõmban ohon.

Tarto kiilt tundas innekõkkõ ku vanna kiräkiilt. Terminit tarto kiil omgi sagõhõe pruugit ku vana lõunaeesti kiräkeele sünonüümi. Täämbädse päävä kiränigest om pruuknuq umin raamatin kõgõ inämb tarto kiilt Traadi Mats. Viimätsil aastakümnil tunnõt tartokeelitside naljoga ülesastja oll' Tuvikese Kaarel. Tarto (vai lõunaeesti) kiräkiilt om inämb uurnuq Peebo Jaak, tarto keele murrakit Keema Hella. Tarto imäkeelega om tunnõt keelemiis ja ütiskunnategeläne Hindi Mati.

Tarto kiilt om uurit päämädselt kas eesti vana kiräkeele vai murdõuurmisõ seen ku naidõ ütte alajako. Eräle om tarto keelega kuikivõrd tegelnüq TÜ Lõunaeesti keele- ja kultuuriuuringidõ keskus (kaeq välislinki), miä kõrrald' 2008. aastaga piimäkuun seminääri "Tarto kiil ja kultuur".


Kaeq viilToimõndaq

VälislinkToimõndaq