Kõvask om priinimi.

Eestin om seol nimel om 2022. aastaga saisogaq 85 kandjat[1].

Karula mõisa Lajassaarõ, Tsilimiku, Madsa talon ja Apja külän sai seo nime küländ suur suguvõsa, kiä võisõ olla peri Mägistelt. 1826. aastaga hingelugõmistõ kirotõdi Kawask ja Kawast. Karula keriguraamatin om algusõst pääle Köwwask, miä ildampa om vahtsõhe kiräviisi ümbre kirotõt. Seo om kõgõ suurõmb Kõvaski suguvõsa.

Liinamäe mõisan Urvastõ kihlkunnan panti Kõvaski Jüri pojalõ, Lakovitsa talon elänüle Piitrele hingelugõmisõ nimi Köwwak, a keriguraamatin om tuu Köwask. Jääs tunnõq, et Piitre poigõst kedägi täüsiäni es eläq ja seo mõisa priinimi kuuli vällä. Kõvaski talo om külh alalõ, peris vana talonimi, 1834 Kewaske, 1688 Kafwaske Andres Jaak.

Tuhalaane mõisan Paistun Mulgimaal panti hingelugõmistõ Kowack. Nime saanul Jaak Jaasi pojal oll’ üts poig Piitre, kink nimme kirotõdi lutõri personaalraamatun Köwwask. Mulgimaa Kõvaski nime edesiminemist näütäse ka Tuhalaane õigõuso kalmuaia havvakivi.

Vana-Kavilda mõisan Puhjan Tartumaal panti hingelugõmistõ Kowwast ja Köwwast. 1840. aastagal alustõt personaalraamat näütäs, et nime saajaq olliq velleq Märt ja Juhan Köwwask, Paabu Märdi pojaq.

Kõvaski perekunnanimel olõ-õiq täämbä üttegi tõist kirotusviisi, a hingelugõmisõ protokolli kandmisõgaq om hulga varjantse tegünüq. Mitu kõrda om kirotõt -sk asõmal -st, miä või tullaq tuust, et kirotajalõ oll’ tutva Tartomaa Kavastu mõisa (saksa Kawast). Maakiilt parõmbalõ kirotaq mõistvil keriguoppajil jälq es olõq üttegi hätä: kõik neli mõistiq kirotaq sõnna kõvask (vanan kiräviien köwwask), miä tähendäs piinüterälist tahko. Näütüses mulgi keelen om üteld: väitsä ihvets tahu pääl ja kõvas’ki pääl kõhudets üle. Seosama sõna om olõman ka põh’aeesti keelen kujol kõvasi vai kõvas. Soomõ keelen om kovasin, midä käänetäs umasütlejän kovasimen.

  1. Priinime Kõvask statistiga. Statistigaammõt. Pruugit 20.07.2022. (eesti keelen)
  2. Saarõ Evar: Priinime lugu: Kõvask. Uma Leht 14.07.2022. Pruugit 20.07.2022.