Mulgi kiil om lõunaeesti kiili hulka käüvä Eesti põline piirkundlinõ kiil vai regionaalkiil. Tõisi arvamiisi perrä om mulgi kiil lõunaeesti keele vai keelerühmä vai sis eesti keele lõunaeesti murdõrühmä Mulgi murrõq.

Lõunõeesti keeleala. Mulgi kiil om märgit kõllatsõga.
Lõunõeesti kiili sugulusõ näütäjä keelepuu (Kallio Petri perrä)

Mulgi keelel om rahvalugõmisõ perrä pia kümme tuhat mõistjat päämidselt Lõuna-Eestin Mulgimaal (Helme, Karksi, Halliste, Tarvastu ja Paistu kihlkund), miä jagonõs seo ilma aigo Viländi ja Valga maakunna vaihõl.

Mulgi keele ja kultuuri edendämises om luud Mulgi Kultuuri Instituut. Mulkõ Seldsi (tüütänü 1934-1940 ja 1989. aastagast pääle) toega ilmu 2004 mulgi keele lugõmik "Mulgi keelen ja meelen", mink autoriq ommaq Silvi Väljal ja Lembit Eelmäe. Ilmunu om ka helüplaatõ mulgikeelitside laulõ ja luulõga. Mulgi kiilt om opat Lilli Algkoolin. Mulkõ Selts and egä aastaga vällä suurõ mahuga "Mulkide Almanakki". Kõrra kuun om Vikerraadion mulgikeeline sõnomidõsaadõq.

Mulgi kiilt tundas innekõkkõ ku luulõkiilt. Rikast mulgikeelist luulõloomingut om kaet eesti murdõluulõ vai lõunaeesti kirändüse kontekstin.

Mulgi keelel olõ-i seeni ammõtlist staatust. Aastal 2004 luudi külh lõunaeesti kiili staatusõga tegelejä valitsuskomisjon, a tuu olõ-i siiäni mulgi keele õiguslikku staatust ärq määränü.

Väega väiku ja kibõhõhe vanõmbas jäävä kõnõlõjidõ hulga peräst om mulgi kiil üten tarto keelega lõunaeesti keelist kõgõ suurõmban ohon.

Kaeq viil

toimõndaq
toimõndaq