Kamassi kiil

Kamassi kiil

калмажи шəкə

Kõnõldas Vinnemaa
Kõnõlõjit 0
Ammõtlinõ kiil olõ-õiq
Keeletiidüsline rühmitüs
Kiilkund Uurali keeleq
Keelerühmäq Samojeedi keeleq Lõunasamojeedi keeleq
Keelekoodiq
ISO 639-1 {{{iso1}}}
ISO 639-2 {{{iso2}}}
ISO 639-3 xas

Kamassi kiil om häönüq uurali kiil lõunasamojeedi kiili rühmän.

Kamassi keele viimäne kõnõlõja oll' Plotnikova Klavdija, kiä kuuli 20. süküskuu pääväl 1989. aastagal.

Aolugu ja ülestähendämineToimõndaq

Nigu võro, eesti ja mitmõq tõsõq keeleq, om kamassi kiil tegünüq vanast Uurali algkeelest, miä umbõs 4000 aastakka tagasi läts lakja soomõ-ugri (kon om ka võro kiil) ni samojeedi algkeeles.

Edimädseq teedäqolõvaq ülestähendüseq ommaq 18. aastagasaa edeotsast, ku Messerschmidt ja Strahlenberg käve Piitre I tahtmisõl Tsiberit pite paigapäälsit kiili uur'man ni naidõ kiili sõnno üles kir'otaman. Näütüses kirotõdi üles numbriq 1–12.

1925. aastagal Tugarinovi Arkadi käve kamassi kiilt üür'man Abalakovo külän, kohe tuus aos oll' jäänüq õnnõ 9 majapedämist, kon kamassi kiilt viil mäletedi. Kamassiq kõnõliq tuus aos jo päämdäselt õnnõ vinne kiilt.

Viimädsist kõnõlõjist om Tarto Ülikooli arhiivin päält 11 tunni lindistuisi. Kamassi keele viimäne kõnõlõja oll' Plotnikova Klavdija, kiä kuuli 20. süküskuu pääväl 1989. aastagal.

NäüdüsToimõndaq

SõnaqToimõndaq

Tan ommaq mõnõq sõnaq, miä ommaq kamassi ja võro keelen üttemuudu.

  • кола (kola) – kala
  • колмэ (kolmǝ) – koolnuq
  • куро (kuro) – kurg
  • ле (le) – luu
  • ман (man) – mina
  • миӈэм (mińǝm) – minemä
  • мунӱй (munuj), мунӭй (munǝ̑j) – muna
  • мо (mo) – miä
  • не̄ (), не (ne) – naanõ
  • ним (nim), нэм (nǝm) – nimi
  • сима (sima) – silm
  • сы () – süä

VällälingiqToimõndaq