Koiva jõgi
| ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|
 Koiva jõgi 2008. a. mahlakuun. Kurjakätt Eesti, häädkätt Läti.
| ||||||
| Jõõ läteq | Vidzeme korgustikul | |||||
| Jõgi juusk | Liivi lahtõ | |||||
| Maa | Läti, Eesti | |||||
| Maakund | Võromaa | |||||
| Kihlkund | Harglõ | |||||
| Jõgikunna suurus | 8900 km² | |||||
| Pikkus | 452 km | |||||
| Korgusvaih | 234 | |||||
| Sadaminõ | 0,52 m/km | |||||
| Jõõ vooluhulk | 78 m³/s | |||||
| Hääpoolidsõq harojõõq | Augstupīte, Tulija, Uriekste, Tirza, Pīļupīte, Dzērve, Mustjõgi, Kaičupe, Stakļupīte, Streņčupīte, Krāčupe, Mellupe, Rātsupite, Jumara, Strīķupe, Lenčupe, Draņķupīte, Brasla, Loja | |||||
| Kur'apoolidsõq harojõõq | Pīsla, Meļļupīte, Dzērbe, Dzestrene, Pērļupīte, Tirziņa, Vidaga, Vizla, Palsa, Rauza, Alkšņupe, Vija, Abuls, Dedums, Miegupe, Grīviņupīte, Rauna, Rakšupe, Amata, Skaļupe, Līgatne, Vildoga, Vējupīte, Lorupe, Egļupe, Straujupīte | |||||
Koiva jõgi (läti keelen Gauja) om jõgi Läti- ja Võromaal (Hargla kihlkunnan).
Jõõ pikkus om 452 km, tuust 26 km om Eesti ja Läti piiris. Jõgikunna suurus om 8900 km², minkast Eestin om 1100 km².
Koiva jõgi om Lätin juuskvist jõkist kõgõ pikemb (Daugava om külh viil pikemb, a Läti piiren om tedä veidemb). Tä juusk läbi Gulbene, Alūksne, Valka, Valmiera, Cēsise ja Riia rajooni.
Koiva läteq om Elka mäe man Vidzeme korgustikun. Edimält juusk tä hummogu poolõ, tege suurõ kaari ümbre Vidzeme korgustigu, juusk läbi mitmõ järve ja lõpos lätt Liivi lahtõ Carnikava man. Õkvajuunt pite om lättest jõõ suuni õnnõ 90 kilomiitret. Koiva alambjoosult lätt kanal Daugava jõkkõ. Ülembjoosul olõ-iq jõõ perveq korgõq ja tuuperäst ujotas tä keväjide luhaq üle. Alambjoosul om jõõ org küländ sükäv ja sääl või nätäq liivakivimüüre.
Koiva jõõ kõgõ suurõmb harojõgi Eestin om Mustjõgi.
Eestin om Koiva jõõ veeren kats kaitsõalla. Koiva ürgoro liivakivimüürega jago (oro lakjus om sääl 1-1,5 km ja süvvüs Siguldan 85 m) kuulus 1973. a. luud Gauja riigiparki (920 km², keskus Siguldan).
Vanast parvõtõdiq Koiva pääl palkõ. Täämbädsel pääväl tundvaq jõõst rõõmo kalameheq ja paadimatkajaq. Jõõ pääle om ehitet 9 väikest eelektrijaama.
Harojõõq
toimõndaq- Hää käe poolidsõq: Augstupīte, Tulija, Uriekste, Tirza (80 km), Pīļupīte, Dzērve, Mustjõgi (79 km), Kaičupe, Stakļupīte, Streņčupīte, Krāčupe, Mellupe, Rātsupite, Jumara, Strīķupe, Lenčupe, Draņķupīte, Brasla (70 km), Loja
- Kur'a käe poolidsõq: Pīsla, Meļļupīte, Dzērbe, Dzestrene, Pērļupīte, Tirziņa, Vidaga, Vizla, Palsa, Rauza, Alkšņupe, Vija (60 km), Abuls (52 km), Dedums, Miegupe, Grīviņupīte, Rauna (50 km), Rakšupe, Amata (67 km), Skaļupe, Līgatne, Vildoga, Vējupīte, Lorupe, Egļupe, Straujupīte
Maamärgiq
toimõndaq| Kavvus suust (km) | Satam (m/km) | Maamärgiq |
|---|---|---|
| 440,0 | 0,1 | Zobolsi järvest vällä juuskminõ |
| 376,3 | 0,6 | Jaunpiebalga sild |
| 257,0 | 0,2 | Koivaliina sild |
| 164,4 | 0,2 | Sild Strenči-Smiltene tii pääl |
| 96,1 | 0,1 | Raiskumsi sild, Cēsis |
| 78,5 | 0,3 | Līgatne praam |
| 56,1 | 0,3 | Sigulda sild |
| 39,2 | 0,1 | Sild Inčukalnsi-Valmiera tii pääl, Murjāni |
| 0 | 0 | Jõõ suu, Liivi laht |
Kirändüs
toimõndaq- "Gauja. Water tourism guide", Valmiera, 2006.