Liimetsa Heino

Liimetsa Heino (Heino Liimets; aastagani 1936 Heino Liebert; 1928–1989) oll' kasvatustiidläne, loogiga- ja psükoloogiaoppõjoud, Eesti edimäne kasvatustiidläsest akateemik.

Elokäük

Liimetsa Heino sündü 22. vahtsõaastakuu pääväl 1928 Karula kihlkunnan Vana-Antsla vallan Peräjärve külän. Tä oll' uma esä Piiri mõtsavahi Johani ja imä Ella edimäne poig. Tä käve Saru ja Taheva algkoolin. Joba 4. klassist naas' saatma jutukõisi murdõvõistlusõlõ, sai sääl tõsõ kotusõ.

Huvi uma keele vasta püssü ja ku tütrel Airil tull' ülikoolin aig Ähijärve kanti kiilt korjama minnäq, jätt' esä umaq tegemiseq ja läts' tütrele appi. Heino pidi väega luku võro keelest ja Võromaast, tund' häste Lõuna-Eesti kultuuriluku. Kodokandin kõnõl' iks võro kiilt.

1947. aastagal lõpõt' Heino Valga keskkooli hõpõmedäliga. Tarto ülikoolin oppõ tä eesti keele ja kirändüse nink loogiga ja psükoloogia oppajas. Uma uno Koemetsa Ennu mõotusõl pidi tä esiq tähtsämbäs psükoloogiat.

Pikembält tüüt' Heino Tarto ülikoolin ja Talliina pedagoogilidsõn instituudin. Lugi didaktiga, kasvatusteooria, korgõkoolipedagoogiga, arõngu- ja sotsiaalpsükoloogia nink pedagoogilidsõ psükoloogia kursuisi. Timä opilaisist (aspirandõst) om tiidüskraadi kaitsnu 23. Timä kirotuisi om ilmunu päält 390, timäst hindäst om kirotõt päält 70 kõrra.

Heino mõist' häste kiili: vabalt soomõ, s'aksa ja vinne kiilt, veidemb poola ja inglüse kiilt. Tä oll' haridusministri Eiseni Ferdinandi sõbõr ja nõvvoandja. Mõlõmbaq Võromaa miheq saiq ütsütest häste arvo ja peiväq luku tõõsõ arvamiisist.

Heino kuuli 30. mahlakuu pääväl 1989 Talliinan, tä om matõt Tarto Raadi kalmuaida.

Pereq

• Esä: Liimetsa Johan (1891–1963), mõtsavaht
• Imä: Liimetsa (Koemetsa) Ella (1902–1990), kasvatustiidläse Koemetsa Ennu sõsar
• Sõsaraq-veleq:
  • Jullisõ Maret (sünd. 1934), eesti keele ja kirändüse oppaja
  • Liimetsa Enn (sünd. 1942), diplomaat
  • Vaheri Aino (sünd. 1929–2022), agronuum
  • Liimetsa Matti (1942–1997), mõtsamiis Võromaal mitmõn ammõdin
• Naanõ: Liimetsa (Anderssoo) Aino (sünd. 1930), hambaarst
• Latsõq:
  • Sorokini Reet (sünd. 1954), s'aksa filoluug
  • Liimetsa Airi (sünd. 1959), kasvatustiidüse oppõjoud

Haridus

• 1936–1937 Saru algkuul
• 1937–1942 Hargla algkuul
• 1942–1947 Valga keskkuul (lõpõt' hõpõmedäliga)
• 1947–1952 Tarto ülikooli aoluu-keeletiidüskund, lõpõt' eesti keele ja kirändüse nink loogiga- ja psükoloogiaoppaja kutsõga
• 1953–1956 Tarto ülikooli pedagoogigakatiidre aspirantuur
• 1959 kaits' pedagoogigakandidaadi väitekirä "Koolisisese metoodilise töö süsteem"

Tüükotussõq

• 1950–1952 Tarto Oppajidõ Instituudi ja Tarto Muusigakooli loogiga- ja psükoloogiaoppaja
• 1952–1953 VÕT-i pedagoogiga- ja psükoloogiakatiidre juhataja, ütelidse Talliina Oppajidõ Instituudi ja Talliina 2. keskkooli psükoloogiaoppaja
• 1953 Haridusministeeriümi opikidõ osakunna juhataja
• 1956–1975 Tarto ülikooli pedagoogigaoppõjoud (aastagast 1963 pedagoogigakatiidre juhataja, aastagast 1966 dotsent)
• 1959–1961 PTUI tiidrü nink Tarto kunstikooli ja Tarto 8. keskkooli pedagoogiga- ja psükoloogiaoppaja
• 1975–1989 TPedI pedagoogiga- ja psükoloogiaoppõjoud (aastagast 1985 prohvesri kohussõtäütjä ja katiidre juhataja)

Ütiskundlinõ tegevüs

• 1975–1988 NSVL Psükoloogõ Seldsi Eesti osakunna päämiis
• Juhõnd' aastagast 1962 oppajidõ uurmistüü kursuisi
• Oll' 1972. a. luud Ütiskundlidsõ Pedagoogiga Uurmisõ Instituudi juhataja
• Kuulu ENE ja mitmõ aokirä ("Haridus", "Voprosõ Psihhologii", "Kultuur ja Elu" jt.) toimõnduskolleegiummi

Tiidüstüü

Uurõ koolikõrraldus- ja kasvatusteooria, sotsiaalpsükoloogia ja didaktiga küsümüisi. Kirot' umbõs 80 populaartiidüslist ja 150 tiidüslist artiklit nink 6 monograafiat.

Tunnustusõq

• 1967. aastagast NSVL Pedagoogigaakateemiä akateemik (asotajaliigõq)
• 1982. aastagast Helsingi ülikooli avvodoktor
• 1985. aastagast Tampere ülikooli avvodoktor
• 1985 – ENSV tiindsä tiidläne

Mälehtüse hoitminõ

1990. aastagast om peet Liimetsa Heino mälehtüspäivi, kon timäst kõnõlõsõq sõbraq ja opilasõq.

Kirändüs

• "Liimetsa Heino- umast aost iin olnu Karula miis", Eksta Viivi, Uma Leht 146, 2008.