Lindora laat

Lindora laat om laat, midä om sügüside peet Lindoran joba üle saa aastaga. Tuud peetäs simunapääväl, 28. rehekuu pääväl, ütskõik määntse nädälipäävä pääle tuu ka juhtus. Sinnäq tulõ kokko rahvast nii Võro- ku Setomaalt, muialt eestist ja piiri takastki. Lindora laat om ummamuudu tuu poolõst, et tä kõrraldus piaaigo esihindäst ja tälle olõ-iq vaja reklaami tetäq. Laaduplats om Võro-Obinitsa ja Vahtsõliina-Lepässaarõ tii ristin mõtsa veeren.

Aoluust

Olõ-iq teedäq, ku kavva om Lindoran laatu peet. Edimäst kõrda om tuud laatu kirän nimmat 1893. a. Toona peeti laatu Lindora kõrdsi man. 1914. aastagani oll' laadupäiv 20. rehekuu päiv, 1921-1926 ja 1930 peeti tedä 3. rehekuu pääväl, 1927-1929 oll' laat 28. rehekuu pääväl ja 1931. aastagast omgi tuu kuupäiv paika jäänüq.

Alostusõn kaubõldi laadul õnnõ kodoeläjidega, kõgõ inämb lambidõga ja tuust omgi rahva sekkä lännüq "lambalaadu" nimi. Ildampa tulliq mano muuq kaubaq, umatettüq as'aq, käsitüü ja aiakraam, saiaq võisõ ka paigapäälist kangõmpa kraami. Tõnõkõrd ollõv laadu pääl eski tsirkust näüdät (kahruq, ahviq jm.).

1980. aastagidõ keskpaigan tekkü tunnõq, et laadukommõq nakkas ärq häädümä, a 1990. aastagist om laat jälq vahtsõ huu sisse saanuq. Müüjit om pall'o ja ostjit viil inämp. Umatettü vai -kasutõduq kraami müüjilõ andas parõmpaq müügiplatsiq ja välämaa- vai vabrikukraami müüjäq piät tõõsõl puul tiid olõma. Ega kõrd om ka kultuuriprogramm.

Lindora laat kirändüsen ja muusikan

Lindora laadust ommaq kirotanuq mitmõq võro kirämiheq ja -naasõq. Rahmani Jan om laadust kirotanuq pall'o luulõtuisi (kaeq nt. "Lindora laaduh", Võro-Seto tähtraamat 2010). Juttõ ommaq kirotanuq Otsa Hannes ("Esäga Lindora laaduh", Võro-Seto tähtraamat 1996) ja Puhalaisõ Mikk ("Lindora laadal iks juhtus", Võro-Seto tähtraamat 2006). Kauksi Ülle luulõtusõ "Lindora 1997" (kaeq Võro-Seto tähtraamat 2010) perrä om tett laul, minka või löüdäq Lõkõridõ albomi "Süä kisk" päält.

Kirändüs

Ruusmaa Arthur, "Lindora laadu aoluust", Võro-Seto tähtraamat 2010.