Obinitsa

Obinitsa

Pindala: 2,8 km² (2020) Elänikke: 134 (1. vahtsõaastakuu 2020)

Obinitsa om külä Mokornulgan Setomaal. Obinitsa oll’ 2015. aastagal soomõ-ugri kultuuripääliin. Obinitsan eläs 134 inemist (1.01.2020).

Luudus

Külä hummogujaon om Obinitsa järv, miä om ülessulut järv. Obinitsa järvest juusk läbi Obinitsa uja ehk Tuhkavitsa uja.

Aolugu

Obinitsa kunstiateljee "Hal'as kunn" 2013. aastaga sügüse

Külä põh’ajaon ommaq Sakalovapalo kääpäq. Om arvat, et tuu võisõ ollaq matmiskous Põh'asõan surmasaanuilõ. Säälsaman kõrvan om Obinitsa matusaid.

Obinitsan olõvan niikutsutun Kalju majan om olnuq puut, külänõvvukogo kandsalei (1945. aastagast pääle), meierei, sidõjaoskund, tohtrikotus, raamadukogo, rahvamaja ni sovhoosikontor (1960-1995). 2004. aastagal tetti majja kunstigallõrii Hal’as kunn, kon kunsti loovaq Kauksi Ülle ja Riitsaarõ Evar.

1995. aastagast pääle toimõndas Obinitsan muusõum. Taa muusõum valitsõs Obinitsa Seto Muuseumitarrõ (Obinitsan) ja seto kandsitallo ehk Luikjärve tallo (4 kilomeetret Obinitsast).

2007. aastagal ehitedi Obinitsa tsässon. 2008. aastaganiq toimõnd’ külän Meremäe-Obinitsa põhikuul. Päält tuud tetti koolitarõn vallalõ Obinitsa küläkesküs (raamadukogo, latsiaid, jovvusaal, spordisaal ja sann).

Obinitsan om ka hüä seto söögikotus Taarka Tarõ Köögikõnõ, midä juht’ Hõrna Rieka.

Inne Eesti umavalitsuisi valitsõmisõ ümbrekõrraldamist käve Obinitsa külä Meremäe valla valitsõmisõ alaq.

Soomõ-ugri kultuuripääliin 2015

Kultuuripääliino tunnismärk - tsirk - om joudnuq peräle Obinitsa 2014. aastaga rehekuun

2014. aastaga põimukuu 11. pääväl valiti Obinitsa soomõ-ugri nuuriliido MAFUN kongressil Helsingin 2015. aastaga soomõ-ugri kultuuripääliinas.

Kultuuripääliina aastaga pääkõrraldaja oll’ Hõrna Aare ja kommunikatsioonipäälik Laaneotsa Anneli, kiä oll’ tuul aastagal ka Setomaa ülembsoots'ka.

Riitsaarõ Evar oll’ kultuuripääliina aastaga Obinitsa liinapää.

2015. aastagal oll’ Obinitsan pall'o soomõ-ugri rahvidõga köüdetüid sündmüisi.

Kultuuripääliina vallalõtegemispido oll’ vahtsõaastagakuu 7. pääväl. Pidost võtt' ossa ka Eesti Vabariigi president Ilvese Toomas Hendrik.

Hainakuu 31. pääväl tetti vallalõ Obinitsa lipuplats, kon ommaq nätäq kõiki soomõ-ugri rahvidõ lipuq. Sjoo oll’ edimäne sääne lipuplats kõgõ ilma pääl.

Põimukuu 1. pääväl peeti Obinitsan Seto Kuningriigi Päivä, miä oll’ kultuuripääliina aastaga pääsündmüs. Sääl tetti ka soomõ-ugri hõimorahvidõ rongikäüki.

Kultuuripääliina lõpupido oll’ 2016. aastaga vahtsõaastaga kuu 7. pääväl, kon käve kaq Eesti Vabariigi president Ilvese Toomas Hendrik ni välisministri Kaljuranna Marina. Obinitsa and’ sääl kultuuripääliina avvunime ja kultuuripääliino tunnismärgi – tsirgu – 2016. aastaga kultuuripääliino Iszkaszentgyörgy ja Veszprem (Ungari) volinigõlõ.

Kultuuripäälina aastagal oll’ Setomaal inämb ku 60 kultuurisündmüst ni Setomaal käve külän inämb ku 25 000 inemist.