Lindorrav
Lindorrav ehk nahkorrav (Pteromys volans L.) om väiku imetäjä mõtsaelläi, kiä kuulus jüräjide seltsi ja oravlaisi sugukunda.[1] Eestin om lindorrav uma eloala õdagupiiri pääl, tedä tulõ tan ette Viromaa mõtson. Lindorrav om üüsidse eloviiega ja täl om vaia ellojäämises vanno mõtso.[2] Tä om Eestin I katõgooria kaitsõalonõ liik.[3]
Elomaa
toimõndaqLindoravit eläs Põh'a-Õuraasia segä- ja lehtmõtsavüün Õdagu-Soomõst ja Baltimaist Tsiberi ja Vaiksõ ilmamereni.[4][5]
Eestin eläs lendoravit Viromaa keskjao soiõ ümbre mõtson, kotussidõ ka Lõunõ-Pärnomaal ja Harjomaal.[2]
Ku pall'o lindoravit om
toimõndaqTerve elomaa piiren om lindoravit veidüq ni harvakult ni 20. aastagasaa seen ommaq nääq viil harvõmabas jäänüq.[5][4] Hummogu puul om lindoravit inämb ku õdagu puul. Õdagupoolitsist elomaist on lindoravit kõgõ inämb Soomõn, a sääl kah õnnõ laiguldõ.[2] Õuruupan jääs lindoravit kõrrast veidembäs, selle et mõtso ülearvo suurõ majandamisõ peräst häöseq ärq vanaq oosõliidsi puiõga haavistuq, miä ommaq lindoravidõ tähtsäq elokotusõq.[6]
Vällänägemine
toimõndaqLindorrav om kujo poolõst orava muudu, a vähämb. Täl ommaq mustaq suurõq silmäq ja lindamisõs tarvilidsõq ohkuq nahaq ede- ja tagakäppi vaihõl.[7] Karv om täl tihhe ja siidine, suvõl kõllakas kooniq mustjashall ni talvõl hõpõhall. Kõtt ja käppi siseküleq ommaq valgõq, aloskarv om tummõhall.[5][7]
Eloigä
toimõndaqArvatas, et lindoravidõ eloigä jääs inämbüisi 5–6 aastaga vaihõlõ, a nä võivaq elläq ka 6–8 aastakka.[2]
Elopaik ja eloviis
toimõndaqLindorava pesäpaigas ommaq puuoosõq, tuuperäst om tähtsä, et timä elokotussõn olõsi oosõliidsi 70–120-aastatsit haavapuid.[5] Nä pruukvaq päämidselt luudusliidsi ja hähni tettüid ni maaha jätetüid uusi. Mõnikõrd pruukvaq lindoravaq elämises ka tsirgupessi vai ehitäseq esiq ossõst pesä.[2][8] Lindoravaq eläseq vanon ja mõtsamajandusõ poolõst ülesaisnui, kon om uusiga haavo vai kõivõ.
Pesä tege lindorrav kõgõ nii korgõhe puu otsa ku vähägi saa ja mitte madalampa, ku 3 miitret.
Lindoravaq ommaq üüsidse eloviiega ni tulõ-õi päivä pesäst vällä. Suurõmba jao umast elost nä makasõq uman pesän. Lindoravaq saavaq üte puu päält tõõsõ pääle hüpädäq nigu oravaq, päält tuu ka linnadaq esiki 30–40 miitre kavvustõ. Näide lindaminõ om ilma helüldä ja maandumisõs ajavaq nä käpäq lakja, nii et linnunahaq lääväq lakja nigu langõvari ja pidäväq huugu.[6][8][2]
Lindoravaq püsüseq väega üten ja saman elopaigan. Pall'o edesi nä säält ei liiguq. Päämäne hädä om näile lakõq alaq – noorõndiguq ja lakõs raoduq langiq, kost näil om rassõ ja eloohtlik üle saiaq, selle et nä ommaq maa pääl liikun väega aigladsõq ja kohmaguq.[2][9] Talvõund lindoravaq maka-ai, a külmä ilmaga võivaq maadaq mitu päivä järest.[6]
Kodopiirkund
toimõndaq
Lindoravaq pruukvaq mitund pessä kõrraga, midä nä sagõhõhe vaihtasõq. Tuud arvadaq vaindlaisi, a ka prasiitõ peräst.
Keskmädses kodopiirkunnas loetas imätsil 5,7 hektääri, minkast egäpäivi pruugitas õnnõ pesäpuu ümbre kooniq 50 miitrit. Esätside kodopiirkund om kooniq 40 hektääri.[2][5]
Süümine
toimõndaqLindoravaq sööväq põhilidsõlt kasvosüüki - pungõ ja urbõ (lepä, kõo, paiu ja haava), a ka samblikkõ, pähkmit ja marjo ni pedäjäkasvõ. Mõnikõrd või lindorrav süvväq ka tsirgupoigõ ja munnõ ni mutikit, a nä sööväq ka näütüses siini ja ubinit.
Olokõrd Eestin
toimõndaqLindorrav om Eestin väega harv liik, kedä jääs kõrrast veidembäs. Tedä om viimädse viie aastaga seen lövvet viil õnnõ Viromaalt. Ku 1990ndil elli lindoravit 3180 kruutkilomiitre pääl, sis 2015. aastagas om mõtso, kon eläs lindoravit, alalõ jäänüq õnnõ 550 km², minkast om lindoravilõ kõlbuliidsi pesitelemispaiko õnnõ 1-2 km². Ku asi sammamuudu edesi lätt, sis ommaq lindoravidõ uurja Remmi Jaanusõ arvamisõ perrä lindoravaq Eestin 2020. aastagas vällä koolnuq.[10]
Lätteq
toimõndaq- ↑ J. Remm, O. Kalda, H. Valdmann, E. Moks Eesti imetajad.
- ↑ 2,0 2,1 2,2 2,3 2,4 2,5 2,6 2,7 Timm, U., Tegevuskava lendorava (pteromys volans) kaitse korraldamiseks.
- ↑ Lendorava püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri
- ↑ 4,0 4,1 Amori et al. (2008).
- ↑ 5,0 5,1 5,2 5,3 5,4 Absalon, M., Lendorava (Pteromys volans) ruumikasutus ja populatsiooni sidusus Virumaa metsamassiivis.
- ↑ 6,0 6,1 6,2 MacDonald, D. W., Barett, P., Euroopa imetajad.
- ↑ 7,0 7,1 Aul, J., Ling, H., Paaver, K., Eesti NSV imetajad.
- ↑ 8,0 8,1 Kirk, A., Eesti imetajad.
- ↑ Timm, U., Tegevuskava lendorava (Pteromys volans) kaitse korraldamiseks.
- ↑ Aastaks 2020 võivad lendoravad olla Eestis välja surnud, põhjuseks metsamajandamine