Mansiq

Mansiq (vanõb vinneperänõ nimetüs voguliq, vinne keelen вогулы) om soomõ-ugri rahvas, kiä eläseq Hante-Manssõmaal ja Jekaterinburgi oblastin Vinnemaal. Esiq nimetäseq nääq hinnäst maan´s´i, maan´s´i maahum, män´ s´. Naabriq, handiq ja süräkomiq nimetäseq näid voguliis', miä vinne keelega om levinüq laembalt. Edimäst kõrda om mansõ tähendet 1396. aastaga Vinne kroonikan vogulidõ nime all. Mansiq kuulusõq riiklikult tunnustõduisi Vinnemaa väikeisi põlisrahvidõ hulka. Hantõ-Manssõ autonoomilidsen ringkunnan ommaq handi ja mansi kiil ammõtliguq keeleq vinne keele kõrval.

Mansi kiil

Mansi kiil kuulus soomõ-ugri kiili ugri harro.

Aolugu

Edimält elliq mansiq Uuralidõ õdagunõlvul, a 11.–14. aastagasaal ajjõq komiq ja vindlädseq nääq tõsõlõ poolõ Uuraliid.

Mansiq ommaq olnuq Vinne võimu all 16. aastagasaast pääle, ku Timofejevitši Jermak saiõ suurõ osa Õdagu-Tsiberist Vinne kontrolli alaq. Joba 17. aastagasaal ület' vindläisi arv näide kodomaal mansõ hindä arvo. 18. aastagasaal mansiq ristiusostõdi, a tuu jäie pääas'aligult formaalsõs.

Mansiq ommaq olnuq Vinne ja Nõvvokogo võimost tugõvambalt mõotõduq ku näide põh'anaabriq handiq, tuuperäst ommaq nääq viimätsist rohkõmb vindläisi sekkä assimiliirünüq. 60% näist pruuk umavaihõl kõnõldõn vinne kiilt.

Siskiq om näide arv järgemiisi kasunuq: ku 1926. aastaga rahvaloendusõ perrä oll' mansõ 5754, siis 1959. aastagal 6318 ja 1989. aastagal 8279 mansi. 2002. aastaga rahvaloendusõ perrä elliq Vinnemaal 11 432 mansi, 2010. aastaga rahvaloendusõ perrä 12 269 mansi.

Nahvtalövvükotussidõ käükivõtmnõ Hantõ-Mansõmaal 1960ndil tõi üteh lajalidsõmba siserändämise lainõ Nõvvkogoliidoh perähn Tõist ilmasõta. Tuuperäst jäie hantõ ja mansõ osatähtsüs väikeses ni näid om parhilla veidü inämb ku üts protsent ringkunna inemeiisist.

Kirändüs

Nõvvkogoliit tugõsi mansi rahvusligu kirändüse välläandmist. 1931 luudi mansi kiräkiil ladina tähistü, 1937 slaavi tähistü põh'a pääle.

Üts viimädse ao tundsambit mansi kiränikke om Šestalovi Juvan.

Usk

Manse põlidsõ uma usu kõgõ korgõmb jummal om Numi-Toorum, kiä esi maailma asjohe pall'o putu-uiq. Timä säidsmes poig Mir-susne-hum vai Ilma Kaeja Miis' kaitses egäpäävädselt maailma. Numi-Toorumi lats om ka kahr, kiä oma tulnuq taivast maa pääle elämä. Numi-Toorum om tuntu ka handi rahva siäh.