Mihkli om võrokeeline mehe edenimi. Taa algnimes om Piiblist peri Miikael, pääengli nimi, heebreä keelen מיכאל [miikaa'eel] tähendüsega 'kiä om nigu jummal'. Edimält võeti seo nimi võro ja eesti keelen umas alambs'aksa ja roodsi kiili kaudu, kost om peri vannamuudu välläütlemine Mikli, Mikõl vai Mikal', niisamatõ lühenü nimevorm Mikk. Pääengli nime vinne keele kuju Михаил (Mihhail) ja 17. aastasaast pääle ka s'aksa keele välläütlemise Michael [miihhael] mõol tegüsi seoilmaaignõ nimekuju, miä võro keelen om umasütlejä käänüsse kujul. 1684. aastagal Rõugõ kihlkunnan oll' taa nimi (kiräpiltega Michell, Mickell, Michall) sagõhusõlt 20.–21. talo peremehe edenimi[1]. 19. aastasaa alostusõn oll´ kõgõ hariligumb kiräpilt Michel, a nimi esiq võisõ kõlada nii Mihkli, Mihkle ku Mihkal, Hummogu-Võromaal lisas Mihal, Mihko, Mits'a jt, Harglõ kihlkunnan Mehka. 20. aastasaa Võromaal kutsuti vindläst nimega Mihhail hõigunimega Miska.

Vastussit tõisin kiilin

toimõndaq
  • Mihkel, eesti kiil
  • Michael, s'aksa kiil
  • Miķelis, läti kiil
  • Михаи́л (Mihhail), vinne kiil
  • Міхал, Міхаiл, valgõvinne kiil
  • Michał, poola kiil
  • Mikael, soomõ kiil
  • Mikael, Michael, roodsi kiil
  • Mihály, ungari kiil
  • Michael, inglüse kiil

Võro keelen om tavas pruuki tunnõtu vai lähedäse nimega inemise vai tegeläse edenimme võro muudu, nt Gorba Mihkli (Mihhail Gorbatšov), Muti Mihkli (Mihkel Mutt), Oviiri Mihkli (Mihkel Oviir).

  1. Saar, Evar 2016: Rõuge ja Vastseliina talupoegade eesnimed XVI ja XVII sajandil. Võro Instituudi toimõndusõq, 11−56.