Sälgmägi
Sälgmägi om munajoonõ vai piklikmunajoonõ kujogaq kink, miä on tekkünüq tegüsä ijästü kulutava ja kuhjava tegemise läbi[1].
Sälgmäeq ommaq inämbähe pargiviisi sälgmägestigõn, kon näq ommaq ütstõõsõga rüüpsähe vai viuhkataolisõlt ijästü liikmisõ tsihin. Sälgmäki vaihõl ommaq pikliguq nõdsoq, miä võivaq ollaq suus lännüq ni nõdsõn või ollaq järvi[1].
Eesti suurõmbaq sälgmägestiguq ommaq Saadjärve, Kolga-Jaani, ja Türi sälgmägestik, aq laugit ja lak’o sälgmäki või löüdäq kaq Sakala korgõmaa veere päält Suurõ-Jaani ja Mustla ümbrelt[2].
Tekkümiseviis toimõndaq
Arvadaq tegüsiq sälgmäeq ijästü liikmisõst, kon man ijästü tsurmõ parhillaidsi sälgmäki nõtsõvaihõlidsõq saistusõq sälgmäki süämikkõ ümbre, kost edesi liikva ijä and’ näile pikligadsõmba kujo[1].
Ijästü liikminõ ja trukk alospinnalõ olõ-õs kõgõ üteline, tuuperäst sälgmäki tekkümise tingimüseq üttealasi muutuq. Selle võivaq sälgmäeq üte sälgmägestigu seen ütstõõsõst tõistmuudu ollaq nii kujo kuq kogo kotsilt. Sälgmäki kujjo mõot’ kaq illatsõmb suurõ maaijä taganõminõ[1], tuuperäst või sälgmäkil ollaq kaq tõisi suurõ maaijä sulamisviist tekkünüid maakujjõ: kuntõ, sölle ja muid esiqsugutsit joosuvii puult uurõtuid maakujjõ[3]. Kaq illatsõmbaq viikogoq võisõq muutaq sälgmäki kujjo[1].
sälgmäeq kuustusõq päämidselt moreenest, miä võivaq kaq vanõmbist ijätümiisist peri ollaq, aq mink kuustusõn või löüdüdäq ijästüst vallalõ sulanut ruusa, liiva, savvi ja aleuriiti. Sälgmäe süämik või kuustudaq alospõhakivist, mink pääle om kokko aet illatsõmpi ijästü sulamisvii saistuisi.[1]
Vällänägemine toimõndaq
Sälgmäki suurõ maaijä poolinõ ots om sakõstõ korgõmb ja pistvämb kavvõmbast veerest. Sälgmäki nõlvaq ommaq inämbähe laugõq, jääseq inämbüisi alla 10 kraadi (hariligult 2-5, harva kooniq 25) ja näide vaihõkorgus küünüs mõnõst miitrist kooniq 50-80 miitrini. Paarikümnemiitrilidsõ korgusõga Sälgmäki lövvüs Eestin päämidselt kõgõst Saadjärve Sälgmägestigun ja veidemb Türi Sälgmägestigun[3]. Inämbähe jääs Sälgmäki korgus Eestin alla 10 miitre. suurõmbaq sälgmäeq ommaq hariligult laugõmbidõ nõlvoga (4-10 kraadi) kuq vähämbäq ja kitsambaq sälgmäeq (kooniq 20 kraati). Sälgmäki pikkus või küündüdäq mõnõstaast miitrist kooniq 13 kilomiitrini ja lag’ahus inämbähe 0,4-0,8 kilomiitrini.[1]
Ijästü voolitsõmisõ tagajärel tävveniste välläkujonuq sälgmäeq ommaq hannagaq tähe sälgmägi (esiqpoolinõ sälgmägi, mink ijästüpoolinõ nõlv om lühemb kuq kavvõmb nõlv) vai tsilgakujolinõ sälgmägi (tulõtas miilde viitsilka, kon ijästüpoolinõ osa om laemb ja kavvõmb jago muutus kitsambas). Näide sälgmäki ijästüpoolinõ nõlv om korgõmb ja pistvämb[1]. Umaette saa vällä tuvvaq kaq kilpsälgmäe (lag’a ja matal sälgmägi) ja pinnärsälgmäe (kitsas ja pikk sälgmägi). Kõgõ hariligumb sälgmägi om laabsahe tsõõrikidõ nõlvoga leeväpätsi kujogaq kink.[2]
Kaeq ka toimõndaq
Lätteq toimõndaq
- ↑ 1,0 1,1 1,2 1,3 1,4 1,5 1,6 1,7 Kalm, V. (2014). Liustike ja mandrijää geoloogiline tegevus ning põhilised pinnavormid. Ü. Mander, Ü. Liiber. Üldmaateadus : õpik kõrgkoolile. (lk 177). Tartu : Eesti Loodusfoto.
- ↑ 2,0 2,1 Arold, I. (2005). Eesti maastikud. (Lk 139-141). Tartu : Tartu Ülikooli Kirjastus.
- ↑ 3,0 3,1 Raukas, A. (1995). Eesti Loodus. (Lk 144-149). Tallinn : Kirjastus „Valgus“ ja Eesti Entsüklopeediakirjastus