Türi

Türi

[[Pilt:{{{lipu_pilt}}}|125px|{{{lipu_link}}}]] [[Pilt:{{{vapi_pilt}}}|100px|{{{vapi_link}}}]] [[{{{lipu_link}}}]] [[{{{vapi_link}}}]]

Maakund: Järvä

Suurus: 9,79 km²

Elänikke: 4997

Türi om liin Järvä maakunnan Türi kihlkunnan. Türi om Pärno jõõ veeren. Türi liinast lätt läbi Talliina-Villändi raudtii ja Pärno-Rakvere-Sõmeru maantii, pääliinagaq köüt Türit Talliina-Rapla-Türi maantii.

Täämbädse päävä Türi ku aialiin om kuulsa Türi lillilaada peräst, midä peetäs egä aastaga. Türi om ka Eesti keväjäpääliin.

Türil toimõndasõq Eesti Ringhäälingumuusõum ja Türi muusõum.

Aolugu

Türi kihlkund tetti 13. aastagasaal.

1564. aastagast ommaq peri edimädseq kirälidseq teedüseq Türi (ladina keelen Turgel) küläst.

1899. aastagal naati ehitämä puupapivabrikut, minkast ildampa sai paprõvabrik. Tuust aost nakas' elänikkõ hulk tublistõ kasuma.

1901. aastagal sai valmis kitsa rüüpegaq Talliina-Villändi raudtii (1896. aastagal valmissaanu Valga-Ruhja-Pärno raudtii haro), miä pruugiti 1971. aastagani, mõnt ossa 1972. aastagani; Talliina-Villändi raudtiilõigu asõmõl oll' laja rüüpegaq raudtii aastagil 1971-1973.

1917. aastagal sai Türi alõvis ja 2. hainakuu pääväl 1926 liinas. Türi liinavalitsus tüütäs huunõn Paidõ huulits 7.

1926. aastagal oll' Türil 2500 inemist ja 30 huulitsat. Nakati tegemä parkõ ja puiõstiid. Tüüt' Türi tellüskivi- ja savitüükunstivabrik.

Et 1934. aastagal valit Türi liinavolikogo jäi massõ masmisõga hättä, panti timä tüü Vabariigi Valitsusõ  otsussõga 4. vahtsõaastakuu pääväl 1935 saisma. Liinavolikogo nakas' vahtsõst tüüle perän vahtsõ liinavolikogo valimist, 1. joulukuu pääväl 1939. 9. joulukuu pääväl 1939 pidi vahtsõnõ liinavolikogo edimädse kuunolõgi ja valõ seenidse liinavanõmba Viirmaa Andsu ku ainokõsõ kandidaadi ammõdi pääle tagasi (8 helüga puult, 3 vasta, 1 poolõldaq), jätten timä palgas iks viil 150 kruuni kuun.

1936. aastagal oll' Türil jo 3100 inemist ja 50 huulitsat, liina suurus oll' 8,21 km2. Liinan oll' Türi põllumiihi konvent. 1936. aastagal naati tegemä raadiosaatõjaama, miä sai Eesti päämädses raadiosaatõjaamas, selle et tuu oll' inämb-vähämb egäst Eesti nukast umbõs ütekavvõn. 15. joulukuu pääväl 1937 alost' Türi raadiosaatõjaam kuun 197 miitret korgõ mastiga tüüd.

Raadiosaatõjaama lask' Nõvvokogo häötüspataljon õhku 1941. aastaga suvõl. S'akslasõq ehidiq tuu kipõstõ vahtsõst üles.

Aastil 1915-1972 oll' Türi kitsa rüüpegaq raudtii õkvaliin läbi Paidõ Tamsaluga (Türi-Paidõ-Tamsalu raudtii, 61 km). Edimält oll' tuu raudtiiliin plaanit sõaväe tarbõs. Perämäne reisirong sõit' tuu liini pääl 3. lehekuu pääväl 1972.

1950. aastagal sai Türist Türi rajooni keskus. Elänikkõ arv kasvi kõrrast. Nakati ehitämä rahvamajja.

Aastagil 1959-1991 kuulu Türi Paidõ rajuuni. Elänikele and' tüüd Pärno Ummõlusvabrigu Türi tüükoda, Türi Mõtsakombinaat, Türi Piimäkombinaat ja Türi Leeväkombinaat.

20. joulukuu pääväl 1990 anti Türile tagasi umavalitsusligu liina staatus.

2004. aastagal astõ Türi Euruupa Liido liino liido Douzelage liikmõs.

23. rehekuu pääväl 2005 tetti Türi liina, Türi valla, Oisu valla ja Kabala valla kokkominemisega vahtsõnõ umavalitsusütsüs Türi vald.

• 
  Türi kerik
• 
  Türi rahvamaja
• 
  Raudtii
• 
• 
  Eesti Ringhäälingumuusõum
• 

Koolitus

Türil om tüütänü talorahvakuul (pääle 1715), kuulmeistride seminär (pääle 1834), kihlkunnakuul (pääle 1872),  tütärlatsi ministeeriümikuul (pääle 1900), kroonu algkuul (pääle 1913), aiandusgümnaasium (pääle 1924) ja gümnaasium (pääle 1938).

Türi Muusigakuul' alost' tüüd 1990. aastagal.

Kooniq 2011. aastagani oll' Türil kats gümnaasiummi: Türi Gümnaasium ja Türi Majandusgümnaasium; ni korgõmb kuul Tarto Ülikooli Türi Kollõts.

2017. aastaga saisuga tüüt' Türil üts gümnaasium, põhikuul, latsiaid, erikuul ja muusigakuul.

Sport

Türi spordihoonõq tetti vallalõ 2020. aastagal. Liinan om ka Türi liina spordiplats ja ujola.

1982. aastagast pääle peetäs sügüside Paidõ-Türi rahvajuuskmist.