Silm

Silm om nägemise riist.

Inemise silm

Silm om kõgõ ilosamb ja imelidsemb iho liigõq, ja mitte ütsindä uma läügi ja kunstliku ehitüse peräst, õnnõ ka esierälikult tuuperäst, et miiq silmist inemise mõttit ja söäme liigutuisi ärq tunnõmiq. Tuuperäst üteldäs kah, et silm henge piigli om ja inemine silmist jo ärqtunnus, määne tä om.

Järvejaagu silmäq

Inemise silm

Silm om höörik niguq upin ja sais silmäkooban nii, et õnõgi üts külg timäst nättäv om. Tasatsõ kobimisõ läbi võimiq ärqtundaq, kuis silm höörik om ja kuis kõigipäidi luunõ koda tedä varjas. Tuu vari om silmäle ant, et tä väega hellik ja hõrn iho liigõq om ja tälle tuuperäst esierälikult hoitmist litsmise, pitsitämise ja külgeputtumisõ iist vaja om. Pääle tuud kaitsvaq tedä tossu, tolmu ja liig heledä valgusõ iist silmälavvaq ja silmäkarvaq. Ka kulmukarvaq ommaq silmile kaitsjas, s'ollõ et nimäq lasõ-iq hiil otsa päält silmä juuskõ.

Silm esiq ehk silmämuna om mitmõst nahast kokko pant, miä kõrdapite tõnõ tõsõ pääl ommaq. Kõgõpäälmäne nahk om valgõ, paks ja läbipaistva. Timä om edepuul kumõramb kui muid'o, nii kui mõni uuri klaas võlvit, ja nimitetäs tuud kumõrat jako ehk kumõrust sarvnahas. Sarvnaha takan näemi üte tõsõ naha nii kui rõnga, miä mitmõkarvalinõ või ollaq, mõnõl inemisel sinine, mõnõl pruun, mõnõl pia must. Tuu rõnganäolinõ nahk, iiris ehk vikakaarinahk nimi, tege, tuudmüüdä kuis tä esiq värvit om, et meil mõnõl sinitseq, tõsõl hahaq, kolmandal pruuniq, neländäl mustaq silmäq ommaq. Keset vikakaarinahka om must silmäterä. Timä ei olõq mitte, nii kuis nimi ütles, üts terä ehk terä sarnanõ asi, õnnõ üts mulk, miä tuuperäst must vällä näütäs, et silm sisest pümme ehk valgusõldaq om. Silmäterä takan sais üts kõva, läbipaistva, prilliklaasi sarnanõ liigõq servile, miä kummõr om, keskest paks, veereq ohukõsõq. Tedä nimitetäs linsis. Lins jaotas silmä sisest kattõ jakko ehk kambrõhe. Edekambrõ om vähäm ja vii sarnast vedelüst täüs, tagakambrõ om häste suurõmb ja üte hüübünü vedelüsega täüdet. Silmä tagasainast tulõ nägemise närv silmä sisse. Timä haroq laotasõq hindä tagasaina pääl võrgo viisi lakja ja kutsutas tuud võrko võrknahas. Läbi sarvnaha, silmäterä ja linsi lääväq valgusõ joonõq silmä ja sünnütäseq võrknaha pääl pildikeisi ehk kujokõisi noist as'ost, miä kaemiq, ja miiq ütlemiq sõs, et miiq näemiq. Nägemise toimõtas nägemisenärv pääaiu poolõ, kon miiq vaim sõs nättüst as'ast tundmisõ saa.

Päälmäiste silmälaudo all saisvaq silmävii näärmeq, kost pisaraq vällä tulõvaq, miä silmi kõikaig niisutasõq. Silmä sisemädsest nulgast juuskvaq pisaraq mitmõ peenikese torokõsõ läbi nõnna. Kui miiq ikõmiq, sõs saa närve tallitusõ läbi silmävii näärmist niipall'o pisarit vällä toimõtõtus, et nääq üle silmä veere põski pääle alla juuskvaq.

Mõistatuisi silmi kotsilõ

• Ümbre ilma küünüseq, ümbre pää ei küünüq? (Silmäq. Vahtsõliina kihlkund vai Setomaa, 1898.)
• Kats siidiniidi kerrä, üle ilma küüniseq, ümbre pää ei küüniq? (Silmäq. Karula kihlkund, 1887/9.)
• Kats kikast taplõsõq, tõõnõ tõõsõl puul mäke, ei saaq kunagi kokko? (Silmäq. Räpinä kihlkund, 1892.)
• Häräq pusklõsõq, tõinõ tõisõl puul mäke, ei saaq kokko kunagi? (Silmäq. Rõugõ kihlkund, inne 1907.)
• Kats velle ikvaq, tõnõ tõspuul mäke, kokku ei saaq kunagi? (Silmäq. Karula kihlkund, 1887/9.)

Kirändüs

• Hurda Jakob, "Inemisest", Tarto Kalender 1868; vahtsõst vällä annõt raamadun "Looja ees", Tarto, 2005.