Lahkominek lehe "Druusiq" kujjõ vaihõl

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Vahtsõnõ leht: pisi|Druusõ lipp Druusiq ommaq päämidselt Süüriän, Liibanonin, Iisraelin ja Jordaanian eläv...
 
toim
Märgüs: Lähteteksti muudatus (2017)
Rida 1:
[[Pilt:Flag_of_Druze.svg|pisi|Druusõ lipp]]
Druusiq ommaq päämidselt [[Süüria|Süüriän]], [[Liibanon|Liibanonin]], [[Iisrael|Iisraelin]] ja [[Jordaania|Jordaanian]] eläväq, kokko nii mill'oni inemisegaq rahva- ni usorühm. Druusõ usolinõ perimüs om neid jo sato aastit muslimmõstmuslimõst lahunlahon hoitunuq.
 
Druusiq lätsiq nii tuhat aastakka tagasi islamiusost lakja, eräle usos. Druusiq ei tiiq usokuulutust egäega taha-ai, kuq võõraq inemiseq nakkasõnakkasõq druusiusko vai ku mõni näist nakas mõndmõnda muud usko.
<br />
 
== Aolugu ==
Druusiq ommaq vällä kasunuq [[Muhamediusk|islamiusost]] vai muhamediusost. Aga kuimuudu nä täpsäle eräle saiõsaiõq, om tiidmäldäq.
 
=== Välläkujonõminõ ===
Rida 15:
Üte seletüse perrä sai druusiusk algusõ [[Egüptüs|Egüptüse]] fatimidi kaliifi [[Al-Hakim bi-Amr Allah]]-i valitsusao lõpun.
 
[[Muhammad bin Ismail Nashtakin ad-Darazi]] joud' [[Bukara|Bukarast]] [[Kairo|Kairolõ]] aastil [[1016]]–[[1017]].
 
Tä usksõ, et hingeq võivaq rännädäq jumaligu inemise sisse ja kuulut' [[Egüptüs|Egüptüse]] fatimidi kaliifi [[Al-Hakim bi-Amr Allah]]-i jumaliguksjumaligus.
 
Inemiseq es arvaarvaq tuust joht midägi ja ad-Darazi läts' edesi Liibanonni Taimuni, Hermoni mäe lähküle ja [[SüüriaSüüriä|Süüriälle]] ja asutasot' sekti. Tuud sekti peetäs edimädses druusõ kogkunnaskogokunnas.
 
[[1019]]. aastagal lüüdi ad-Darazi türklaisi puult maaha.
Rida 26:
Tõsõ seletüse perrä tull' samal aol [[Farghana|Farghanan]] vällä ka [[Hasan al-Akhram]], kiä ütel' , et [[Egüptüs|Egüptüse]] fatimidi kaliif [[Al-Hakim bi-Amr Allah]] om jumalus.
 
AsutAsot' [[1018]]. aastagal tõsõ druusõ sekti, aq katõsa pääväpäivä ildampa lüüdi sammamuudu võlssoppusõ iist maaha.
 
==== Hamza ibn Ali ibn Ahmad ====
Kolmanda seletüse perrä peetäs druusõ luujas [[Hamza ibn ‘Alī ibn Aḥmad]]-i.
 
Hamza ibn ‘Alī ibn Aḥmad läts' Egüptüste, kuq kaliif [[Al-Hakim bi-Amr Allah]] oll' pukin ja ehit' ''tiidmiisi'' ''maja'', minkast sai üts päämiisi kultuurikeskuisi.
 
Aga Hamza ibn Ali ibn Ahmad ehit' liinast välläpuulõ [[mossee]] ja edimäisistedimäidsist kummardajistkumardajist saiõ sekt.
 
=== Kogokund ===
[[30. lehekuu päiv|30. lehekuu pääväl]] [[1017]]. tekk' [[Al-Hakim bi-Amr Allah]] druusõ kogokunna kõigilõ valla – egäüts kiä taht' võisivõisõ druusis saiaq. 1043. aastaga keväjä lõpõt' Al-Muqtana Baha'uddin sjoo as'a ärärq ja pääepääle tuud saias druusis õnnõ sünnütässündümisega.
 
Kaliif [[Al-Hakim bi-Amr Allah]] usksõ, et tä om jumalik. Lisäs and' tä vällä määrüse, kon ütles, et egäüts võinuq usko esi valliq.
 
Usutas, et kaliif Al-Hakim bi-Amr Allah läts' jumala mano, aq tuu iist naatiq druusõ kiusama. Üteldi, et tuu om usopüürdmine.
 
== Usk ==
Rida 48:
=== Põhimõttõq ===
 
# Kõnnõ vaossinhoit. Piät tegemä, mis sä lupat, õnnõ õigust kõnõlõma.
# Veljo iistkostõq . Druus piatpiät tõist hoitma ja avitama.
# Võlssjumalidõ kiild. EgasugudsõEgäsugudsõq kujoq ja kiviq ommaq druusõ perrä võlssjumalaq.
# Hõelost tekest kavvõmbalõ hoitminõ . Egä kõrd, kuq olõt hää ja lahkõ, hoit kuri sinost kavvõmbalõ.
# Jumala üteüste ni esiqmuudu olõmistõ uskminõ.
# Jumala tekegaq nõusolõknõunolõk. Seol ommaq ka viirmädseq juhtumiq, ku mõnõq ei piäq matussit, selle et tuu om jumala tahtminõ.
# Jumala sõna kullõminõ.
 
Uso põh'as ommaq [[koraan]], [[Piibli]], kreeka [[filosoofia]], osaq [[Hinduism|hinduismist]], [[Ismailism|ismailismist]].
Rida 61:
 
<br />
[[Katõgooria:UsoqUsk]]
[[Katõgooria:Muhamediusk]]
[[Katõgooria:Rahvaq ja hõimuq]]
Vällä otsit teedüskogost "https://fiu-vro.wikipedia.org/wiki/Druusiq"