Tarto Ülikooli botaanigaaid

Tarto Ülikooli botaanigaaid om botaanigaaid Tarto liinan Imäjõõ kaldal, Laian uulitsan. Lisas om Oa uulitsan katsmisõaid.

Tarto Ülikooli botaanigaaid
Tarto Ülikooli botaanigaaid
Tarto Ülikooli botaanigaaid

Tartu Ülikooli botaanigaaid on Baltimaiõ kõgõ vanõmb järgepiten toimõndanuq ja kõgõ väikumb botaanigaaid Baltimain. Taa om kah kõgõ liigitihhemb aid Eestin.

KotusToimõndaq

Botaanigaaid sais inneskidse Tarto liinamüürü nukan ja tä om tett Ulrika Eleonora nimelidsõ bastioni pääle ja ümbre, botaanigaaia lump om kujonuq inneskidsest vallkraavist. Niisamatõ om botaanigaaid üts kotus, kon oma püsünü Tarto liinamüür.

AoluguToimõndaq

Botaanigaaid om luud 1803. aastaga. Taa luuja ja edimäne direktri oll' Gottfried August Germann. Kõgõpäält oll' botaanigaaid Tiigi uulitsan (kon parhilla om Vanõmuisõ park), aga joba 1806. aastagal minti parhilladsõ kotussõ pääle ja 1811. aastagas oll' aid joudnuq uma parhilladsõ suurusõ mano.

KasvoqToimõndaq

Kokkõ kasus botaanigaaian inämb kui 10 000 liiki vai sortõ kasvõ.

Botaanigaaian kasvi Eesti kõgõ jämmemb harilik vaher, miä raoti 2014. aastagal maaha oholisusõ peräst.

Botaanigaaia kõgõ vanõmb kasv om olga lehtkuus, miä om vanõmb kui botaanigaaid esiq.

KujoqToimõndaq

Lisas kasvõlõ om botaanigaaian mitmit kujjõ, näütüses direktride Gottfried August Germanni ja Teodor Lippmaa mälehtüsmärgiq.

VälislingiqToimõndaq