Võrtsjärv
| ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|
 Imäjõõ läteq ja Võrtsjärv
| ||||||
| Valgala maaq | Eesti, Läti | |||||
| Järve juuskvaq | Väiku Imäjõgi, Tänässilmä jõgi, Õhne jõgi, Tarvastu jõgi | |||||
| Järvest juuskvaq vällä | Imäjõgi | |||||
| Järve suurus | 270,7 km² | |||||
| Pikkus | 34 800 m | |||||
| Lakjus | 14 800 m | |||||
| Keskmäne süvvüs | 2.8 m | |||||
| Kõgõ suurõmb süvvüs | 6 m | |||||
Võrtsjärv (ka Virtsjärv, s'aksa keeli Wirzsee) om Eesti ja Baltimaiõ suurusõ poolõst tõnõ järv.
Võrtsjärv jääs Viländimaa, Tartomaa ja Valgamaa vaihõlõ. Võrtsjärve ümbre ommaq kuuś kihelkunda: Viländi, Kolga-Jaani, Rannu, Rõngu, Helme, Tarvastu. Henrigu Liivimaa aigraaamatun om Võrtsjärve kutsut Worcegerwe, Worcegerrewe vai Wordegerwe[1]. Võrtsjärvest püvvetäs pall'o kalla, aastagan ligilähkühe 250 tonni. Kõgõ tunnõtumb noist om angõrus. Järven om kokko 35 kalaliiki, a mõnõq teedüsselätteq nimmasõq 27 liiki. Järve juuskvaq 18 jõkõ ja uia.
Järven om Tondisaar, kon suvõl peetäs pall'o pitõ. Võrtsjärve hummoguperve man, Vehendi külän om Võrtsjärve Limnoloogiajaam.
Võrtsjärve ümbre om kolm suurõmbat sadamat: Oiu, Valma ja Jõelähtme.
Vanast om lännüq läbi Võrtsjärve Pärno—Viländi—Tarto—Peipsi viitii.
Parhilladsõl aol om Võrtsjärve ümbre kolm suurt valda: Viländi, Elvä ja Tõrva vald, kon kokko eläs 21 000 inemist.
[1] Henriku Liivimaa kroonika (Heinrici chronicon Livoniae). Lad. k. tõlk. Kleis, Richard. Toim. Ja kom. Tarvel, Enn. Tallinn: Eesti Raamat, 1982, pt. XV 7, lk 128—129, XXIV 5, lk 218—219, XXIX 3, lk 256—257.