Arotus:Võro kiil
Author: Võrok
- Pehmehüse märk'misest. Kas s'oo artikli päälkiri ei piässi olõma "Võro kiil'", es'ki tollõh kõgõ vahtsõmbah kiräviisih? Tuusama lihtsä põh'ussõ peräst, et om olõmah sõna "kiil" (kiilo). --Valdis 15:22, 13 February 2006 (UTC)
- Tuu mõttõ perrä, minka tuu kõgõ vahtsõmb tett um, es pidänüq pehmehüst kirotama muialõ ku minevigu tunnussõs ja tagapoolidsõ vabahelü ette. Nii et ku taast kiräviisist kinniq pitäq, sis es olnuq taaha vaia tedä kirotaq. Tuu jutt, et mõnikõrd või kirotaq, omgi mõtõld nii, et mõnikõrd harva, näütüses luulõkeeleh vai eräle tähelepano püürdmises. Nii et ku määntsehki tekstih seletedäs, mis vaiht um sõnol kiil ja kiil', sis sääl võinuq märkiq, a entsüklopeediä teksteh ja naidõ päälkir'oh pidänü-s. Kas taa süstem um tuu kõgõ parõmb, tuu um esiqasi, a sääne tä um tett. --Võrok 13:17, 15 February 2006 (UTC)
- No agaq entsüklopeedijih ja sõnaraamatih nimelt pöördäski tollõ erälde tähelepanno, et kiil' ja kiil ommavaq esiq as'aq. Kui vikipeediähe kirotadaq noist kummastki artikli, sõs miä pidänü olõma näide päälkiräq? Kas "kiil (keeletiidüs)", "kiil (tehnika)" vai midägi säänest? Tuu om iks väega imelik, olõssi jo olõmah lihtne võimalus näil kiräpildigaq vahet tetäq. Ja koh sõs iks või kiil' kirotadaq? Kas proosatekstih ja näütemängoh või-õiq? --Valdis 12:24, 17 February 2006 (UTC)
- Sis võinuq tuud vaiht vaest tetäq mitte artikliil võro kiil ja võro kiil', seto kiil ja seto kiil' ja kümnil ja satol tõisil keeleartikliil, miä siiäq tullaq võivaq (sis piäsiq juttu olõma määntsistki spetsiaalsist võro- vai setoperäliidsist kiilõst vai naidõ rahvidõ kiilõst, miä kiiluq tõisi rahvidõ vaihõlõ nigu kunagi vindläisi invasiooni aigo vinne kiil kiilu soomõugrilaisi vaihõlõ), a vaiht võinuq tetäq õnnõ artikliil kiil' ja kiil (tekniga). A sis tulnuq siski ka üts vaihõlehekülg tetäq. Et ku tśoksit otsinguhe "kiil" (tuud tõõnäolidsõlt tetäs, ku ka keele kotsilõ teedüst otsitas), et sis saanuq lehe pääle, kost saat valliq, kas tahat minnäq: 1. artiklihe kiil (tekniga) vai 2. artiklihe kiil'. Tuu olnuq sis sammamuudu nigu um inglüse vikih, ku otsit artiklit "Voro language". Sis saat vaihõlehe pääle, miä näütäs edesi artilidõ mano 1. "Voro language (Adamawa)" (üts Nigeeriä kiil) ja 2. "Võro language".-- Sullõv 193.40.12.10 13:57, 1 March 2006 (UTC)
- Või jo tetäq nii. Egaq taa lahõndus kah ideaalnõ olõ-iq, agaq las tä sõs ollaq nikaniq ku parõmp kiräviis vasta võetas. --Valdis 16:07, 2 March 2006 (UTC)
- Sis võinuq tuud vaiht vaest tetäq mitte artikliil võro kiil ja võro kiil', seto kiil ja seto kiil' ja kümnil ja satol tõisil keeleartikliil, miä siiäq tullaq võivaq (sis piäsiq juttu olõma määntsistki spetsiaalsist võro- vai setoperäliidsist kiilõst vai naidõ rahvidõ kiilõst, miä kiiluq tõisi rahvidõ vaihõlõ nigu kunagi vindläisi invasiooni aigo vinne kiil kiilu soomõugrilaisi vaihõlõ), a vaiht võinuq tetäq õnnõ artikliil kiil' ja kiil (tekniga). A sis tulnuq siski ka üts vaihõlehekülg tetäq. Et ku tśoksit otsinguhe "kiil" (tuud tõõnäolidsõlt tetäs, ku ka keele kotsilõ teedüst otsitas), et sis saanuq lehe pääle, kost saat valliq, kas tahat minnäq: 1. artiklihe kiil (tekniga) vai 2. artiklihe kiil'. Tuu olnuq sis sammamuudu nigu um inglüse vikih, ku otsit artiklit "Voro language". Sis saat vaihõlehe pääle, miä näütäs edesi artilidõ mano 1. "Voro language (Adamawa)" (üts Nigeeriä kiil) ja 2. "Võro language".-- Sullõv 193.40.12.10 13:57, 1 March 2006 (UTC)
- No agaq entsüklopeedijih ja sõnaraamatih nimelt pöördäski tollõ erälde tähelepanno, et kiil' ja kiil ommavaq esiq as'aq. Kui vikipeediähe kirotadaq noist kummastki artikli, sõs miä pidänü olõma näide päälkiräq? Kas "kiil (keeletiidüs)", "kiil (tehnika)" vai midägi säänest? Tuu om iks väega imelik, olõssi jo olõmah lihtne võimalus näil kiräpildigaq vahet tetäq. Ja koh sõs iks või kiil' kirotadaq? Kas proosatekstih ja näütemängoh või-õiq? --Valdis 12:24, 17 February 2006 (UTC)
- Tuu mõttõ perrä, minka tuu kõgõ vahtsõmb tett um, es pidänüq pehmehüst kirotama muialõ ku minevigu tunnussõs ja tagapoolidsõ vabahelü ette. Nii et ku taast kiräviisist kinniq pitäq, sis es olnuq taaha vaia tedä kirotaq. Tuu jutt, et mõnikõrd või kirotaq, omgi mõtõld nii, et mõnikõrd harva, näütüses luulõkeeleh vai eräle tähelepano püürdmises. Nii et ku määntsehki tekstih seletedäs, mis vaiht um sõnol kiil ja kiil', sis sääl võinuq märkiq, a entsüklopeediä teksteh ja naidõ päälkir'oh pidänü-s. Kas taa süstem um tuu kõgõ parõmb, tuu um esiqasi, a sääne tä um tett. --Võrok 13:17, 15 February 2006 (UTC)
Tere! Mingisugust lõunaeesti keelt pole olemas, kuigi see peaks olema ka ütlemata selge. Sõna 'eesti' tuli eesti keelde alles 19. sajandil, enne seda olid kasutusel Maavald, maarahvas jne. Seetõttu ei saa ka Wastne Testament olla kirjutatud mingisuguses 'lõunaeesti' keeles, kuna sellel ajal, kui see kirjutati, ei olnud olemas mingit Lõuna-Eestit, ega üldse mingit Eestit, vaid oli Liivimaa jne. Küll oli aga varem olemas olnud Ugandi ja ugalased ja ugandi keel. Võru ja setu ja tartu keel on varasema ugandi keele jäänukid või murded. Täiesti vale on vägistada ugandi ja sakala keelt mingi ühise 'lõunaeesti keele' üli-kunstliku nimetuse alla. Samuti on vale nimetada sakala keelt mulgi keeleks. 'Mulkis' on läti keeles loll ja on lihtsalt lätlaste sõimusõna sakalaste kohta ja ka väga õigustatud sõimusõna, kui see loll mulgitamine järgi ei jää. Samuti on väga vale kasutada sellist terminit nagu 'võru keel'. Võru on suvaline linna nimi. Võib-olla peaks siis ka olema Rapla keel, Valga keel jne. Õige termin selle kohta on ugandi keel!--Casesoccur 22:52, 5 süküskuu 2006 (UTC)
- Ugandi um muinasmaakonna nimi. Sääl kõnõldu keele perrätulõjit parhilla inämb ugandi keeles ei kutsutaq. Ku tahtaq, et naid ugandi keeles kutsutasiq, sis piät tuu jaos määntsegi ütiskundlidsõ liikmisõ alostama.--Võrok 17:41, 12 süküskuu 2006 (UTC)
Tegelikult sõna "aeste" mainiti esimest korda aastal 98 pKr raamatus "Germaanium". (allikas: IRL-i valimisbrožüür, kus oli üles kirjutatud Eesti ajalugu)
- Kuskilt lugesin hiljaaegu, et maavald ja maarahvas on tegelikult võrdlemisi hilja saksa isandate kasutuselevõetud sõnad eestlaste kohta, mida ka eestlased ise kasutama hakkasid. Rahvusromantika ajajärgul mõeldi, et vat kui vahva on mõelda, et eestlased end "Maarahvaks" peavad.--90.190.139.232 29. süküskuu 2008, kell 22:21 (UTC)
Loll jutt suhu tagasi! Aestid olid hõimud meist lõunas. Lihtsalt on grupp põmmpäid, kes hirmasti soovib, et need oleksime meie, kes on Tacituse poolt mainitud. Aga ei ole. Maavald, maarahvas ei ole sakste termin. Pigem on seda Eesti.
Tah võisiq vast midägi võro keele grammatika kotsilõ kah kiräh ollaq. --Valdis (arutelu) 24. urbõkuu 2012, kell 17:33 (UTC)
- Midägi sai.--Võrok (arutelu) 25. urbõkuu 2012, kell 01:48 (UTC)
- Taa kõik om kah hää ja põnnõv, a ma mõtli rohkõmp tuud, et määntseq käänüsseq olõmah ommavaq, kuis tegosõnno muudõtas, määntseq kõnnõviieq ommaq, et om olnuq passiv jmt. Vai piässi tuu jaos olõma umaette artikli (nt. Võro keele grammatiga)? --Valdis (arutelu) 25. urbõkuu 2012, kell 19:59 (UTC)
- Ma arva, et väega lühkühe võinuq taast kõgõst kirotaq keeleartiklih ja ku jo pikembält tahtaq kirotaq, sis umaette artiklih. Ku meeleh püsüs, sis kunagi või midägi kirotaq külh.--Võrok (arutelu) 27. urbõkuu 2012, kell 21:33 (UTC)
- Taa kõik om kah hää ja põnnõv, a ma mõtli rohkõmp tuud, et määntseq käänüsseq olõmah ommavaq, kuis tegosõnno muudõtas, määntseq kõnnõviieq ommaq, et om olnuq passiv jmt. Vai piässi tuu jaos olõma umaette artikli (nt. Võro keele grammatiga)? --Valdis (arutelu) 25. urbõkuu 2012, kell 19:59 (UTC)