Võro kiil

Võro kiil
Kõnõldas	põhilidsõlt Lõuna-Eestin
Kõnõlõjit	74 499 (2011^[1])
Ammõtlinõ kiil	-
Keeletiidüsline rühmitüs
Kiilkund	uurali
Keelerühmäq	soomõ-ugri õdagumesesoomõ lõunõeesti
Keelekoodiq
ISO 639-1	-
ISO 639-2	fiu
ISO 639-3	vro

Võro kiil om soomõ-ugri kiili õdagumeresoomõ lõunarühmä kiil. Võro keele lähkümbäq sugulasõq ommaq tõõsõq lõunaeesti keeleq, eesti kiil, liivi ja vad'a kiil. Võro kiilt või pitäq Eesti põlitsõs piirkundlidsõs keeles vai regionaalkeeles. Tõisi arvamiisi perrä om võrokõisi kiil lõunaeesti keele vai eesti keele lõunaeesti murdõrühmä vai päämurdõ Võro murrõq. Võro kiil om lõunaeesti keelist kõgõ suurõmb, täl om 74 499^[2] kõnõlõjat põhilidsõlt Lõuna-Eestin, vanal Võromaal, mink ala käü parhillanõ Võro ja Põlva maakund ni osa Tarto ja Valga maakunnast (Karula, Harglõ, Urvastõ, Rõugõ, Kanepi, Põlva, Räpinä ja Vahtsõliina kihlkund). Küländ hulga võro keele mõistjit om seo ilma aigo ka Tarton, Talliinan ja muial Eestin.

Võro keeleala - Võromaa umin vanon piiren Tarto- ja Setomaa ni Vinnemaa ja Läti vaihõl

2011. aastaga rahvalugõmisõ perrä oll' kokko 101 857 lõunõeesti kiili mõistjat, noist 74 499 võro, 12 549 seto, 9 698 mulgi ja 4 109 tarto keele mõistjat ni 1 002 inemist, kiä märgi-is täpsämbähe, määnest lõunõeesti kiilt nä mõistvaq.

Vahtsõaolinõ, 1998. aastaga võrokeeline aabits "ABC kiräoppus", autoriq Jüvä Sullõv, Kauksi Ülle jt

Aolugu

Võro keele aolugu

Võro kiil om ütes vanõmbas õdagumeresoomõ hõimukeeles peetü lõunaeesti hõimukeele perrätulija. Tõõsõq täämbädse ao lõunaeesti keeleq ommaq mulgi, tarto ja seto kiil. Perämäne lätt külh võro keelega küländ pall'o kokko, a et setodõl ommaq alalõ väega esiqmuudu muistidsõq kombõq ja kimmäs hindätiidmine, sis kõnõldas võro ja seto keelest eräle. Eesti murdõtiidüse traditsioonilidsõ arvamisõ perrä om seto kiil murrak vai murragurühm, a tõõsõq lõunaeesti keeleq eesti keele lõunaeesti murdõrühmä vai päämurdõ murdõq. Tartlaisiga om võrokõisil olnu mitusada aastakka ütine lõunaeesti kiräkiil, mink üts vanõmbit ja tähtsämpi kiräliidsi mälehtüsmärke om 1686. aastagal ilmunu Wastne Testament. 19. ja 20. aastagasaal naati jo tävve tiidmisega kirotama võro keelen. 1885. aastagast om päri võrokeeline aabits, Johann Hurda Wastne Wõro keeli ABD raamat. 1990. aastagist pruugitas võro kiräkiilt. Võro ja seto kiil ommaq tõisist lõunaeesti keelist vanamoodulidsõmbaq ja põh'aeesti keelest veidemb mõotõduq. Innembide om naid kõnõld ka kavvõmban hummogu ja lõuna puul, parhillaidsi Läti ja Vinnemaa maiõ pääl.

Parhillanõ sais

Võro keele ja kultuuri kaitsõs, uurmisõs ja edendämises luudi 1995. aastagal riigiasotus Võro Instituut, miä kõrraldas ka võro keele oppamist ni pruuv võro kiilt ütiskunnan avvo sisse nõstaq ja vahtsõst laembahe pruuki saiaq. Võro kiilt opatas parhillaq kõrra nädälin 26 koolin, a olõ-i üttegi kuuli egaq klassi, kon võro kiil olõsiq oppamisõ keeles. Korgõkooli jaon saa võro kiilt oppiq Ülikoolin. Ainugõnõ peris võrokeeline aoleht Uma Leht ilmus kats kõrda kuun. Võro keele ammõtlinõ tunnistaminõ olõ-i viil lõpulõ joudnuq. 2004. aastagal luudi külh tuu jaos eräle valitsuskomisjon, a tuu olõ-i siiäniq võro keele õiguslidsõ staatusõ küsümüst lahendanuq. Võro keele staatusõ üle om eesti meediän aoldõ tulitsõhe vaiõld. Kuiki võro keele kaitsõs om alostõt mitmit tegemiisi ja luud Võro Instituut, om võro kiil iks eesti keele puult tõsitsõhe ohostõt. 1998. aastagal tettü arvamisküsümise perrä kõnõlõs võro kiilt külh rohkõmb vai veidemb 90% ja kõik aig 45% võro keeleala inemiisist, a väega veidüq om latsi, kinkalõ võro kiil om edimäne kiil ja sääntsit latsõvanõmbit, kiä ummi latsigaq kõik aig võro kiilt kõnõlõsõq. Seo ilma aigo tunnõtas võro kiilt põhilidsõlt ku kirändüse, tiatri, rahva- ja popmuusiga kiilt. 2004. aastaga Eurovisiooni lauluvõistlusõl Istambulin oll' Eestit iist välän andsambli "Neiokõsõq" võrokeelidse lauluga "Tii". Võro kiil kuulus üten tõisi Eesti põlitsidõ piirkundliidsi ja veidembüskiiliga Eesti Piirkundliidsi ja Veidembüskiili Ütisüste.

Murdõq

Om häste teedäq, et võro kiil om egäl puul esiqsugumanõ ja egän kihlkunnan vai kogoniq egän külän kõnõldas esiqmuudu kiilt. Mõnikõrd peetäs hindä keelest tõistmuudu kiilt õkva seto keeles, tegeligult ommaq keelevaihõq ka võro keele seen küländ suurõq.^[3]

Kanepi kihlkunna keelest

Kanepi kihlkunna kiil olõ-iq sukugiq ütesugumanõ. Hummogu puul Võro-Tarto suurtiid om taa kiil küländ põlva keele muudu. A Valg'järve ja Pikäjärve inemiisi jutun lätt jo võro kiil tarto keelegaq segi. Kõgõ inämb esiqmuudu kanepi kiilt või kuuldaq kihlkunna keskkotsil Jõksi ja Piigandi kandin.

Kõnõldas, et ku Tartomaa miis ütel' kesi (võro keelen kesv vai kesev), tull' Kanepi mehele naar pääle. Tä pand' toolõ sõnalõ v-tähe mano ja sai kesiv. Kanepi keelen ommaq esiqmuudu viil näütüses sääntseq sõnaq niguq adur, sõbur, põdur, nõgul ja nagul. Muial üteldäs inämbüisi adõr, sõbõr, põdõr, nõgõl, nagõl.

Urvastõ kihlkunna keelest

Urvastõ kihlkunna esiq kantõ kiil olõ-õiq ütesugumanõ. Üle terve kihlkunna om üttemuudu tuu, et veidüq pruugitas h-d. Siin om sõnno naarahtamma ja röögähüs asõmõl hoopis naaratamma ja röögäüs. Koigu kandin om esikiq sõna algusõ h peris ärq kaonuq. Sääl üteldäs ää, ain ja elü. Terven kihlkunnan käüdäs külän ja mõtsan, a mitte küläh ja mõtsah. A Vana- ja Vahtsõ-Antsla puul võidas üteldäq hoobis Karula muudu, et käve küläl ja oll' obõsõgõ mõtsal. Urvastõ kihlkunnan kõnõldas inämbüste niguq Harglõn ja Karulan kodu, talu ja elu. A Kärgula ja Sõmmõrpalo nuka rahvas kõnõlõs veidü vanõmbat kiilt, miä lätt inämb kokko Põlva kihlkunna keelega. Õnnõ siin om viil alalõ võro keele vana sõnalõppõ ja peräsilpe o: kodo, talo, elo, ragoma.

Karula kihlkunna keelest

Karula kihlkunnast ommaq aost aigu sõaq üle käünüq. Tühje kotussidõ pääle ommaq tulnuq naabriq lätläseq ja mulgiq üten uma keelegaq. Mulgi keele mõotusõq andvaq Karula kihlkunna keelen kimmähe tundaq.

Harglõ kihlkunna keelest

Harglõ kihlkunna kiil om väega esiqmuudu. Taa kihlkunna keelen om keelejuuni ja sõnno, midä olõ-õiq muial Võromaal. Valga liina küle all Koikkülä ümbre kõnõldas säänest võro kiilt, mink seen om joba hulga tarto ja mulgi keele mõotust. A Mõnistõ kandin om kiil viil väega vanaperäline. Mõnistõ keelen lövvüs vanno võro keele sõnamuudõ niguq iihn, tüühn, lubahamma, pagõhõsõq, segähüs, hõbõhõt.

Rõugõ kihlkunna keelest

Rõugõ kihlkund om Võromaa ja võro keele ala lõunajago. Keele perrä lätt taa kihlkund poolõs. Hummogu puul Rõugõt, Haani, Saalussõ ja Kasaritsa kandin kõnõldas sakõstõ niguq Vahtsõliinan: illos, taloh, kotoh, Rõugõhe, kavvõmbahe. Õdagu puul Rõugõt niguq Sännän, Krabil ja Varstun lätt rahva kiil inämb kokko Urvastõ ja Harglõgaq. Sääl üteldäs hoobis illus, talun, kotun, Rõugõlõ, kavvõmbalõ. Haani ja Rõugõ kandin või mõnõ inemise keelen kuuldaq ka vanna hn-lõppu. Üteldäs kotohn vai kotuhn.

Räpinä kihlkunna keelest

Vanal mõisaaol oll' elo Räpinä kihlkunna mõisin väega rassõ. Rahvas pagõsi esikiq Peipsi taadõ. Asõmõlõ tuudi võõra keelegaq tüüväke Tartomaalt ja viil kavvõmbast. Räpinä keelen om siskiq alalõ hulga vanno võro keele juuni. Noid lövvüs ka Põlva ja Vahtsõliina kihlkunna keelen. Sääne om h sõna lõpun (murõh, hamõh) ja he-lõpp (paossihe, ilosahe). Rohkõmb ku kongiq muial Võromaal om Räpinä keelen o-d, tuu om esikiq sõnamoodõn niguq olnoq, kor'atoq, haukoq. Räpinä keelen või ollaq ö sõna lõpun: tüühö, sündö, värmittö. Muial Võromaal üteldäs, et lehm süü hainaq ärq. A Räpinä keelen olõssi tuu: lehem sööse haan'aq ärq.

Vahtsõliina kihlkunna keelest

Vahtsõliina kihlkunna inemiisi kiil om olnuq peris vanaperäline. Suurõmbaq kotusõq olliq kavvõn ja eleti küländ umaette. Vahtsõmb keelemuud ei olõq tan vanna kiilt kukkivõrra mõotanuq. Vahtsõliina keelen pruugitas näütüses esiqerälidselt hulga h-d. Seo kandi vanan keelen ommaq viil alalõ sääntseq sõnamooduq niguq magahamma, halõhus, varahappa, helehehe, saisahutma, hürmähütmä. Nuuq ommaq muial Võromaal jo inämbüisi häönüq. Muial puul üteldäs sakõstõ mõtsan, koton ja pähäq. A siin veeren oldas iks väega kimmähe mõtsah ja kotoh ni müts pandas päähä.

Põlva kihlkunna keelest

Ka Põlva kihlkunda om ao joosul võõrast rahvast ja kiilt mano tulnuq. Mõnõq vanaq joonõq ommaq Põlvan viil alalõ, näütüses sõna algusõ h: hago, haud, hädä; sõna lõpu h: herneh, terveh. Põlva kihlkunnan üteldäs ka maaha ja päähä, mitte eesti keele muudu maha ja pähe. Põlva kihlkunna inemiseq ütleseq ka (nigu Räpinä puulgi) timä sööse ja jääse, mitte nigu muial Võromaal timä süü ja timä jääs.

Kiräviis

Võro kiilt, nigu ka timä ligembit sugukiili eesti ja soomõ kiilt kirotõdas ladina tähtiga.

Võro tähistü: А B C D E F G H I J K L M N O P Q R S Š T U V W Õ Ä Ö Ü X Y Z Ž ´

Võro kiräviien tähüstäseq inämbüs tähti sammo helle, ku eesti keelen. Täht q märk kurgupeethellü, midä kutsutas ka kakkõhelüs, nt maaq, piniq. Osan välläandin kirotõdas kakkõhellü ka üläkomaga vai jätetäs hoobis kirotamalda. y või märkiq korgõt õ-d, (vabahellü, miä om väega lähkü vinne ы-lõ ja poola y-lõ). 2005. aastagast märgitäs taad hellü inämbüisi hariligu õ-tähega. Kaldüläkoma ehk akuudiga (´), a praktikan tuu asõmal sakõstõ ka hariligu üläkoma ehk apostroofiga (') märgitäs peethelle pehmehüst: ś, ń, ľ, ť jne.

Keeleoppus

Helüoppus

Vabahelüq

	Ümärdämäldä	Ümärdedüq	Ümärdämäldä	Ümärdedüq
	Ede-		Taga-
Korgõq	i	ü	(y)	u
Keskmädseq	e	ö	õ	o
Madalaq	ä		a

Võro keelen om vabahelle kokkokõla, miä om umanõ pall'odõlõ soomõ-ugri keelile, a midä olõ-õi inämb alalõ täämbädse päävä eesti keelen.

Peethelüq

	Huul-	Huul- hammas-	Hamba- tagodsõ-	Ede- suulae-	Taga- suulae-	Kurgu-
Täüspeet-	p p'		t t'		k k'	q
Täüs-hõõrd-			ts ts'
Nõna-	m m'		n n'		(ŋ ŋ')
Hõõrd-		f f', v v'	s s'	j		h h'
Keeleveere-			l lʲ
Värrin-			r r'

Kõik võro keele peethelüq (päält j ja q) võivaq ollaq kas kõvaq vai pehmeq. Kakkõhelü om võro keelen harilik ja keeleoppusõ poolõst tähtsä helü, miä eräldäs väega sagõhõhe sõnno tähendüisi, nt maa (üts) ja maaq (mitu).

Käändmine

Võro keelen om 13 käänüst ja päält naidõ viil mõnõq, midä pruugitas veidemb.

Vabahelükokkokõla peräst om mitmil võro keele käänüselõpõl kats esiqsugust varianti, nii ede-, ku tagapoolinõ. Järgmädsen tabõlin ommaq nuuq tähüstedüq suurõ tähega, miä näütäs keeletiidüse traditsioonin mõlõmbat, nt -le / -lõ (-lE), -ldäq / -ldaq (-ldAq).

Võro keele käänüsseq ja naidõ lõpuq
Käänüs	Ütsüs	Lõpp	Mitmus	Lõpp
Keeleoppuslidsõq käänüsseq
nimekäänüs	elläi	–	eläjä+q	-q
umakäänüs	eläjä	–	eläj+i+de	-i, -o, -E, -tE, -dE, -idE, -ije, -isi, -idsi
osakäänüs	eläjä+t	-t, -d, -tt, -dA	eläj+i+t	-it, -(i)id, -sit, -i, -o, -E, -A, -isi, -idsi, -iE
Kotusõkäänüsseq
sissekäänüs	eläjä+he	-he, -tE, -dE, -htE, -hE, -hA, -hU, -ho	eläj+i+he	-he, -tE, -dE, -htE, -hE, -hA, -hU, -ho
seenkäänüs	eläjä+n	-n, -h, -hn	eläj+i+n	-n, -h, -hn
seestkäänüs	eläjä+st	-st	eläj+i+st	-st
päälekäänüs	eläjä+le	-le, -lle	eläj+i+le	-le, -lle
päälkäänüs	eläjä+l	-l	eläj+i+l	-l
päältkäänüs	eläjä+lt	-lt	ejäj+i+lt	-lt
Tõsõq käänüsseq
saajakäänüs	eläjä+s	-s, -st	eläj+i+s	-s, -st
piirikäänüs	eläjä+niq	-niq	eläj+i+niq	-niq
ilmakäänüs	eläjä+ldäq	-ldAq, -ttAq, -dAq	eläj+i+ldäq	-ldAq, -ttAq, -dAq
ütenkäänüs	eläjä+gaq	-gaq	eläj+i+de+gaq	-gaq, -dEgaq, -tEgaq, -isigaq, -idsigaq

Sakõstõ pruugitas kotusõkäänüsse asõmõl tagasõnna, nt eläjän ~ eläjä seen, eläjäle ~ eläjä pääle, eläjäl ~ eläjä pääl ~ eläjä käen jne.

Keelenäüdüs

Miä eräldäs võro, eesti ja soomõ kiilt?

Võro ja eesti keele edimäne suur vaih um tuu, et võro keelen, nigu ka soomõ keelen, om olõman vabahelle kokkokõla, midä täämbädse päävä eesti keelen olõ-õi, võrdõlõq näütüses:

Eesti	Võro	Soomõ
küla	külä	kylä
küsinud	küsünüq	kysynyt
hõbedane	hõbõhõnõ	hopeinen

Mõnõq esiqmuudu joonõq võro keele mooduoppusõn ommaq väega vanaq. Sääntside näütüses või tuvvaq tegosõna olõvigu kolmanda käänüse, miä või ollaq kas s-lõpuga vai ilma lõpulda:

Eesti	Võro	Soomõ
kirjutab	kirotas	kirjoittaa
annab	and	antaa

Tegosõnno säänestmuudu katõsjaotumist või õdagumeresoomõ kiili hulgan ette tullaq päält võro ja tõisi lõunõeesti kiili viil õnnõ kar'ala keelin.

Võro keelen või eitüssõna vai eitüsjakk tullaq päält tegosõnna ja eitüse minevikku andas edesi umaette minevigu eitüssõnaga es vai jakuga -s:

Eesti	Võro	Soomõ
sa ei anna	saq anna-aiq	sinä et anna
ma ei tule	maq tulõ-õiq	minä en tule
sa ei andnud	saq anna-as	sinä et antanut
ma ei tulnud	maq tulõ-õs	minä en tullut

Võro keele esiqmuudu ja eesti keelest tõistmuudu sõnavara tulõ vällä jo kõgõ egäpäävätsempi sõnno man. Tuu man ommaq pall'oq võro keele sõnaq lähkümbäq soomõ ku eesti keelele:

Eesti	Võro	Soomõ
punane	verrev	punainen
soe	lämmi	lämmin
jahe	oigõ	haalea
õde	sõsar	sisar
uus	vahtsõnõ	uusi
koer	pini	koira
pöial	päss	peukalo
pesema	mõskma	pestä
tänavu	timahavva	tänä vuonna
hunt	susi	susi
mäger	kähr	mäyrä
laupäev	puulpäiv	lauantai
surema	kuulma	kuolla
sõstar	hõrak	herukka
kask	kõiv	koivu
nutma	ikma	itkeä
märkama	rõbahtama	huomata

Arvsõnaq

1	2	3	4	5	6	7	8	9	10	11	20	100	1000
ütś	katś	kolm	nelli	viiś	kuuś	säidse	katõssa	ütessä	kümme	ütśtõist	katśkümmend	sada	tuhat

Võro arvsõnno kotsilõ kq lähkümbähe tast (Võro-eesti-võro võrgosõnaraamadu arvsõnno päätüküst).

Eränäütäjäq asõsõnaq

	Ütsüs	Mitmus
1.	mina ~ ma(q)	mi(iq)
2.	sina ~ sa(q)	ti(iq)
3.	timä ~ tä(ä)	nimäq ~ nä(äq)

Küsüsõnno

miä, kiä, kuis, ku pall'o, kon, kohe, kuna, määne, mis, mille, minktarbis.

Kaeq ka

Lätteq

Kirändüs

Kalle Eller (1999): Võro-Seto language. Võro Instituut'. Võro.
Sulev Iva (2002): Võro-eesti synaraamat. Võro Instituudi Toimõndusõq 12. Võro Instituut'. Võro
Hella Keem (1997): Võru keel. Eesti teaduste akadeemia Emakeele selts. Tallinn.
Kuiss vanal Võromaal eleti. Toim. Helju Kaal, Mari Must, Eevi Ross. Tallinn, Emakeele Selts 2005 (Valimik korrespodentide murdetekste VI).
Aune Valk (2000): Võrokeste identiteedist. Kadri Koreinik, Jan Rahman (toim.) A kiilt rahvas kynõlõs.. Võrokeste keelest, kommetest, identiteedist (lk. 39-56). Võro Instituut'. Võro.

Välislingiq

Meediän

"Võrulased ja setud taotlevad keeleseadusesse muudatust" ERR uudisõq, 22. põimukuu päiv 2009
Sulev Iva, Helen Plado: "Kas võro kiil vai Võro murrõq? Vai hoobis lõunõeesti kiil?" ERR Novaator, 10. märtekuu päiv 2016

Uurali keeleq
Õdagumeresoomõ: soomõ (kveeni, meä), kar'ala (livviko, tverikar'ala), lüüdi, vepsä, ingerikar'ala, vad'a (kreevini), eesti, lõunõeesti (mulgi, tarto, võro (lutsi), seto (kraasna), leivu), liivi
Saami: lõunõsaami, uumajasaami, piitimesaami, luulõsaami, põh'asaami, akkalasaami, inarisaami, koltasaami, kildinisaami, tur'asaami
Mordva: ersä, moksa
Mari: niidümari, mäemari
Permi: permikomi, komi, urdmurdi
Ugri: handi, mansi, ungari
Samojeedi: eenedsi, kamassi, matori, neenedsi, nganassaani, sölkupi

Seon artiklin om tarvitõt teosõ "Võromaa kodolugu" matõrjaalõ.

[1] Statistikaamet [1]

[2] Statistikaamet [2]

[3] ttps://umakiil.eu/artikliq/37-kuidas-voru-ja-setu-keele-vahet-teha-laeteq-sirp

[1]

[2]

[3]