Krümmeri Heinrichi eräkuul
Krümmeri Heinrichi eräkuul oll' s'aksakiilne poiskõisi gümnaasiumi tasõmõ kuul pansioniga. Taad kuuli tunti 19. aastasaa keskel S'aksa-, Liivi- Eesti- ja Vinnemaal. Võro liinan oll' taa kuul 1832–1866. Kuuli kutsuti juhataja nime perrä.
Kooli tegemise aoq ja muutusõq
toimõndaqKrümmeri kooli ettevalmistamisõ ja pidämise aigu valitsivaq (1801–1825) Aleksandr I j ja (1825–1855) Nikolai I. Aleksandri aigu läts' kõrd lahhembas, kooliharidus säeti kõigilõ saisuisilõ rohkõmb kättesaadavas, usuvabahust lubati rohkõmb, S'aksamaalt ja mujjalt kutsuti rohkõmb tarku inemiisi Vinnemaalõ. Tan oll' uma osa ka Krüdeneri Barbara nõvvul keisrile.
Ku Aleksandri 1825 äkki kuuli, tull' riigin lühkült segähüst ja dekabristõ ülesnõsõminõ, võim läts' Aleksandri vele Nikolai I kätte. valitsõmine ja säädüseq tetti kimmäbäs. Kooliq säeti saisuisi perrä, usuvabahuisi anti vähämb ja väismaalaisi ammõtilõ inämb häste es lubataq.
Nii juhtu, et nooril mehil Krümmeril ja timä oluliidsil abiliisil Mortimeril ja Hultschil ettevalmistus Hernhuuti seminären ja plaan Vinne riiki harisustüüd tegemä minnäq kujosi Aleksandri aigu, a alostamisõ järg jõudsõ Nikolai aigu. Kuuli alostaq ja ummi plaanõ pitäq oll' rassõmb ku edimält arvati. A uma kuul oll' opilaisi jaos hulga lahhemb ku tõsõq Nikolai-aigsõ kooliq.
Krümmeri kooli etapiq, koolijuhatajaq
toimõndaq1828 Heinrich Krümmeri kooli alostus Läänemaal Ehmja/Suurõ-Lähtru ja Riisipere.
Krümmeri Heinrich tahtsõ 1826. a saiaq inspektori kotust Tartu Algkoolioppajide Seminarin
Vastus tull', et velistekogohusõ põh'aga välismaalaisi ei tohiq riigiammõtilõ võttaq.[1]
Krümmer asot' sõs 1828 Ehmja mõisan eräkooli ja pansioni [2]
Sääl palli 1830. a. ütel puulpääväl koolimaja ärq. Kavva aigu peräst kõnõldi, kuis Krümmer kõrrald' ruttu, et õnnõtusõ peräst es jääq kuul katski. Õdagu saadõti miis Tallinalõ ärpalanuidõ kooliriistu asõmõlõ vahtsit ostma ja iispäävä läts' kuul edesi Suurõ-Lähtru mõisan, 6 versta Ehmjast loodõ poolõ. Pääle suvõvahet peeti kuuli Riisipere mõisan, opilaisi tull' pia poolõvõrra manu.
Algusõn oll' koolin umbõs 40 opilast. 1829. saadi oppajidõ miiskunda Hörschelmanni Hermann ja 1831 Mortimeri joseph. Sõssama tull' koolitiinjäs Laiusõlt peri Mohni Märt. Naaq olliq kõik alla 30 aasta noorõq meheq ja jäiq ammõtilõ pikembäs aos.
1832–1849 Võrol, koolijuhataja Krümmeri Heinrich
19. jaanuaril 1832 alost' kuul tüüd Võrol. Krümmeri aigu sai kuul kuulsas ja kitetüs mitmil mail. Krümmer oll' väega hää juht – väke täüs, rahulik, mitmõ ala pääl tark, egat inemist tähele pandja, Koolipoisõlõ hoitja ja nal'alinõ.
Eisenschmidt seletäs, et 40-ndide aastide kesken ollõv koolilõ tulnuq väsümise vaim pääle. Üts vana hädä olnuq vinne keelega, midä valitsus nakas' rohkõmb nõudma, Tõsõs olnuq arusaamatuisi liina perremiihiga majandamisõ as'on. Krümmer pandsõ Mortimeri inspektri ammõtihe, tuu es sünnüq väega ülembäs. Inemiseq koolin es saaq inämb häste läbi. Viil jäi Eisenschmidti Johann 1844 pikembält põdõma ja terves saiõn perrekunna asjo peräst ärq Pärnolõ. Timäga üten lätsiq koolist ärq ka kats timä sõpra Mortimeri Joseph ja Hulchi Ferdinand. Nii lätsiq lühkü aoga koolist ärq kolm oppajat, kiä kümne aasta joosul väega ololidsõq olnuq. Kuul käve sõski Krümmeri juhtmisõ all edesi 1849. aastani.
1849–1862 Võrol, koolijuhataja Hörschelmanni Hermann
Hörschelmanni Hermann oll' olnuq üts edimäidsi oppajit Krümmeri koolin. Vaihõpääl oll' tä koolijuhataja mujjal 14 aastat, noist viimäne 7 aastat Moskvan. Timäst võiti luutaq koolin parõmbat järge vinne keelega. Hörschelmannil oll' pall'u sugulaisi Eesti- ja Liivimaal. 1856 võtsõ timä rendi pääle Vahtsõ-Kasaritsa mõisa, sääl sai kokko balti-s'aksa kultuurirahvas.
Hörschelmanni peetäs Kreutzwaldi pargi asotajas.
Kats sugulast olliq täl koolin oppajaq – Sintensisi Franz ja Huhni Voldemar,
1862–1866 Võrol, koolijuhataja Sintenisi Franz, kooli kinnipandmine
Sintenis tull saksa keele vanõmboppajas 1858. Timä suur huvi oll loodustiidüs, eriti mutugaq. 1861 läts timä paari Hörschelmanni veletütre Antonie Julie Mathildega. Koolijuhatajas saamis aigu oll timä 27 aastanõ. Koolijuhatajas saamise aastal sündü perre edimäne tütär Karoline.
Kooli kinnipandmisest kirutas Meleski Heino 25. mai 1932 "Elu":
"Tuleb mainida, et kool ei surnud mitte loomulikku surma, waid juba pikemat aega kestnud makhinatsioonid, millede sihiks oli Krümmeri kooli sulgemine, kandis wiimaks ometi wilja, sest mõne mehe sidemed ja suhted olid niiwõrt suured, et kool oli täies õitseeas sunnitud oma uksed sulgema. Ka dr. Hörschelmanni lahkumine 1862. a. juhataja kohalt oli samade makhnitstoonide wili"
Krümmeri kooli opilaisi
toimõndaq- Michael Graf von Reutern (1820–1890), opsõ 1832–1834 – Vinne keisririigi rahandusministri 1862–1878, ministride komitee esimiis 1881–1886
- Afanassi Fet (1820–1892), opsõ 1834–1837 – vinne kiränik, kriitik, sõaväeläne[6]
- Bernhard Justus Thomas Spindler (1822–1892) – eesti vaimulik
- Jegór Julius von Sivers (1823–1879) – estofiil, luulõtaja[7]
- Georg Thomas Benedict Henning (1823–1874), opsõ 1836–? – eesti vaimulik
- Georg von Oettingen (1824–1916) – meditsiinidoktor, Tartu Ülikooli prohvesri ja rektri [8]
- Hermann Samson von Himmelstiern (1826-1908) – ehitüsinsinör, Eesti raudteie ehitämise kõrraldaja[9]
- Alexander Konstantin von Oettingen (1827–1905), opsõ 1837–1845 – eesti usutiidläne
- Alexander Friedrich von Bock (1829–1895) – skulptor, Peterburgi kunstiakadeemiä profesri [10]
- Ernst Behse (1829–1897), opsõ 1841–1845 – eesti vaimulik
- Stackelberg , parun Nikolaus Carl Gustav Bruno (1832 - 1902) https://et.wikipedia.org/wiki/Karl_Nikolai_Gustav_Bruno_von_Stackelberg
- Parun Korff (1834–1883), opsõ 1843–1845 – Vinnemaa haridustegeläne.[12]
- Carl Gustav Stein (1836–1902), oppaja 1862–1863 – eesti vaimulik
- Treffneri Hugo (1845–1912) – eesti koolimiis
Krümmeri kooli oppajaq
toimõndaq1833. aaastaga sügüse
toimõndaqKrümmer om kirotanuq aroandõ Tarto ülikooli koolikommisjonõlõ.[13]
Koolin oll' 66 opilast.
aolugu, geograafia, matõmaatiga, kreeka ja ladina kiil
Oll' Krümmeri kooli oppaja 1829–1835, aastil 1849–1862 juhataja.
Joseph Mortimer (1804–1847)
toimõndaqAolugu, geograafia, saksa, ladina ja kreeka kiil
Oll' Krümmeri kooli oppaja ja inspektri 1831–1844, elo viimäne aasta Tal'na Tuumkooli ülemboppaja.
Timäst kirotasõq Eisenschmidt ja Fet
Eduard Koch
toimõndaqaolugu, geograafia, s'aksa, ladina, kreeka kiil
Ferdinand Scheffer
toimõndaqgeograafia, joonistaminõ, s'aksa ja ladina kiil
Opnuq Tarton August Schneffneri man.
Julius Reich
toimõndaqÜlikoolist teoloogia kandidaat,
usooppus, aolugu, geograafia, s'aksa, kreeka, ladina kiil
Ernst Genge
toimõndaqVõro tütärlatsi pansioni juhataja miis (?)
Johann Texter
toimõndaqOll' tüütänüq Peterburgin, vinne keele oppaja
Vincenz Perkoffsky
toimõndaqvinne kiil ja kirändüs, algebra, luuduslugu, füüsiga, keemiä, üldaolugu
Mysee Simon
toimõndaqprantsusõ kiil
Iwan Milawsky
toimõndaqusooppus
Sieber
toimõndaqhõrilidõmängä
Ildampa
toimõndaqFerdinand Hultsch
toimõndaqMatõmaatiga
Timäst kirotasõq Fet ja Eisenschmidt
Woldemar Huhn (1832–1867)
toimõndaqOll' Krümmeri kooli oppaja 1857–1859.[14]
Johann Eisenschmidt
toimõndaqOll' Krümmeri kooli oppaja 1835–1844.
Carl Gustav Stein (1836–1902)
toimõndaqEesti vaimulik.
Oll' Krümmeri kooli oppaja 1862–1863.
juhataja: Franz Sintenis (1. põimukuu päiv 1862).
— Lehrter:
— Pastor Lössius; Eduard Friedrich Lossius (1811–1870)[1]
— Conrad;
— Tassius;
— Kobelsky;
— Fried. Crosscourth;
— Texter;
— Huhn;
— Endom;
— Jeanneret;
— Feyhl;
— Õigõuso oppaja Alex. Troitzky.
Elost Krümmeri asotusõn
toimõndaqElost Krümmeri koolin täpsembält om kõgõ rohkõmb tiidüst 1830–40-dist aastist, ku Krümmer esiq oll' juhataja. Põhilidsõlt mälehtedäs hääd. Kimmäle es olõq ihonuhtlust. Oppajaq olliq latsiga sõbraliguq. Oppajaq olliq üüpäiv läbi majan. Halva tulõtõdas miilde harva. Õnnõ Fet kirotas, et edimädsel paaril kuul oll' hätä mõnõ suurõmba poisiga, kiä tükeq taplõma – s'aksa poisiq es võtaq Vinnemaalt tulnuid umas. Pääle ütte suurõmbat tapõlust jäeti Fet rahulõ.
"Perrekundlik läbisaamine, kõgõ parõmb kuul, miä nätt" kirotas haridustegeläne Koff.
Koolijuhataja sünnipäiv 23. märtsil
toimõndaqKrümmer herätedi hummogu lauluga üles. Koolitüüd es tetäq, majan oll' keväjä algusõ tunnistaminõ peräst külmä talvõ. Käüti liinan jalotaman. Majan oll' pall'o küläliisi, naabriq ja latsõvanõmbaq. Pääle lõunat minti livvumäele. Kõigilõ anti hääd ja viländ süvväq. Kõigilõ anti veini. 20 väikeist poissi saivaq 4 pudelit ja 16 suurt poissi 10 pudelit. Sõs kostu laulu ja suurõq poisiq tõivaq liinast veini mano. (Eisenschmidt, lk 49-50, Fet)
Munamäele
toimõndaqTõnõ oodõt asi oll' Munamäele sõitminõ augustikuun. Tuus sõidus plaanitsõdi pikält ette, telliti kõikvõimalikkõ sõiduriistu ja süüke, terveq kuul sõitsõ Munamäele. Tii pääl võikisõit, Munamäel süümine ja maastigu kaeminõ. (Eisenschmidt, lk 54–58)
Nelipühi aigu sõitsõvaq vähämbäq poisiq mõnda mõisalõ. Suurõmbaq käveq ratsa Vahtsõliinan vai muial.
Rotijaht
toimõndaqKoolimajan oll' väega pall'o rottõ. Nuuq joosiq ja krõbistiq sakõstõ. Vüürüsen vana klavõri sisse lännüq rotiq teiväq pilli hellü. Tunni aigu es toheq rottõ takan aiaq, a vahetunni aigu oll' soovitav. (Eisenschmidt)
Uisuretk
toimõndaqKoff kirotas, et timä aigu sõidõti ilosa ijä aigu huiskõga üle järve kõrdsi mano. Terveq kuul, kõik oppajaq olliq üten huiskõlõman, Krümmeri naanõ ja tütär viidi üten rii pääl. (Koff)
Jalotaman
toimõndaqLõuna aigu jalotõdi liinan tunn aigu. Üten olliq vaheldistõ vinne vai prantsusõ keele oppajaq ja nii pidi ülepäivi kõik jalotamise aigu noin keelin kõnõlama. Liiguti vaban seldsin, Tütärlatsikuul käve paari kaupa rivin, noidõ kotsilõ üteldi haniq (Die Gänse). (Eisenschmidt, Fet)
Tiidüs Krümmeri koolist
toimõndaqMälehtüseq
toimõndaqErämälehtüisi trükisõnan om teedäq kolm:
Kõgõ mahukamb, üle 70 lk om oppaja Johann Adam Heinrich Eisenschmidti raamatun " Mälestüisi Krümmeri asutusõst ja autori kooliaost” 1860 Timä opas' Krümmeri koolin aastil 1835–1844. Eesti keelen and' taa raamadu Krümmeri kuuli putva jao vällä Loomingu Raamadukogo 2024/3, ümbre pand' Kuusõ Ene.[16]
Üle 10 lk om jätnüq mälehtüisi vinne kirämiis Afanassi Fet, kiä tan opsō aastil 1835–1837.[17]
Parun Korffi mälehtüisi om umbōs poolõ veidemb, aastist 1843–1845. Kõik mälehtüseq ommaq kirjä pantuq aastakümnit ildamba, illatsõmba meelenpidämise täpsüse ja iloga.
Tämbätseni pääväni kirotõdas Krümmeri asotusõst sakõstõ Afanassi Feti peräst, tuu oll' umal aol Vinnemaal väega tähtsä ja om ololinõ parlaki.
Seo ilma ao kirotusõq
toimõndaqÜts vahtsõmbit Fetist kirotajit om Elena Derjäbina. 2013. aastal om täl kirotõt 11lk artikli Fetist Krümmeri pansionin"[18]
Kalifornia Ülikooli slavistigatiidläsel Emily Kleninil om monograafia Afanassi Feti poeetikast. Sääl om seletet ka Krümmeri kuuli nii seestpuult ku poliitikat ümbretsõõri – lähkün ja kavvõn. Kleninil om hulga s'aksa arhiivõ tarvitõt, midä vinne ja eesti uurjil seeniq olõ eiq kaet.
Katõ sõa vaihõl tõi Krümmeri asotusõ kotsilõ arhiivõst tiidüst trükisõnna Võro jurist Meleski Heino[19][20]
Paar faktitihtsät lehekülge om Krümmeri koolist Pullati Raimo raamatun "Võro liina aolugu" (1984).
Võro kodoluumuusõumi varahoitja Ruusmaa Arthur om ilmutanuq Võrumaa Teatajan 17. mai 2014 "Üks Võru linna hariduselu kujundajaid Caspar Heinrich Krümmer."
Kunaginõ kodoluumusõumi juhataja Telgi Maimu om tennüq diplomitüü "Võro liina üldhariduslik koolivõrk XIX aastagasaa alostusõst kooniq 1917. aastaniq."[21]
Vällälinke
toimõndaqVinne kirämehe Afanassi Feti "Mälestüseq" 2. ptk (vinne keelen)
Parun Korfi märkmeq. 3.ptk. (Записки барона Николая Александровича Корфа) (vinne keelen)
"The Poetics of Afanasy Fet", 2002., 422 lk. (inglüse keelen)
Lätteq
toimõndaq- ↑ EAA.384.1.3835
- ↑ Kurze Nachricht über die Schul- und Erziehungs-Anstalt in Echmes bei Hapsal. H. Krümmer, Inspektor der Anstalt
- ↑ https://utlib.ut.ee/eeva/index.php?lang=et&do=autor&aid=435
- ↑ https://www.geni.com/people/Peter-Magnus-Bar-von-Maydell/6000000016664432883
- ↑ https://bbld.de/0000000012634036
- ↑ http://entsyklopeedia.ee/artikkel/fet_afanassi
- ↑ https://www.deutsche-biographie.de/sfz80392.html
- ↑ https://bbld.de/0000000016407914
- ↑ https://utlib.ut.ee/eeva/index.php?lang=en&do=autor&aid=1098
- ↑ https://www.geni.com/people/Alexander-Friedrich-von-Bock/6000000042165280686
- ↑ https://bbld.de/GND1077626053
- ↑ https://biographiya.com/korf-baron-nikolaj-aleksandrovich/
- ↑ Akte betreffend die Jahresberichte über den Zustand der Schulen des Dorpatschen Direktorats. EAA Fond 403.2.90 lk 88-89
- ↑ https://utlib.ut.ee/eeva/index.php?lang=et&do=autor&aid=1076
- ↑ Batischer Schul-Almanach für das Jahr 1865. Dorpat 1864. lk 63,64
- ↑ https://www.loominguraamatukogu.ee/3-heinrich-eisenschmidt-malestusi-krummeri-oppeasutusest-vorus/
- ↑ https://utlib.ut.ee/eeva/index.php?lang=de&do=autor_artikkel&aid=764&alang=et&code=94
- ↑ Fet Krüdneri Pansionin (vinne keelen)
- ↑ Meleski Heino. Pruugit 30.09.2021.
- ↑ Võro liina tekkimine ja arõng 150 aasta joosul. "Elu" 1932 nr.11.-50.
- ↑ "Võru linna üldhariduslik koolivõrk XIX sajandi algusest kuni 1917. aastani." Diplomitöö. Tartu 1970. juhendaja dots. A. Liim.