Tiiq vallalõ päävalik

Landesveeri sõda vai Landeswehri sõda oll' tuu jago Vabahussõast, kon Eesti väeq võitliq Lätin S'aksa väe vasta, mink hulka kuuluvaq baltis'akslaisi armee Landeswehr (Landesveer) ja S'aksamaa s'akslaisist Rauddiviis. Landeswehri sõda kest' 1919 aastaga 5. piimäkuu pääväst 3. hainakuu pääväni.

Balti Landesveer oll' moodustõt baltis'akslaisist 1918. a. joulukuun Kuramaa rannan. Üten samal aol luud Läti väkiga piätiq nääq verevä väe edesitungi Venta jõõ pääl. Näide mano Liepajahe kolõ pääle Riia langõmist ka säädüsline Ulmanisõ valitsus. Edimält näüdässiq nääq hinnäst innembä ku Läti ja Eesti sõpro ku vaindlaisi. Nääq leiq verevä väe Põh'aõdagu-Leedust vällä. Hummogu-Preisimaa kaitsõs verevä väe sissetungmisõ iist luudi sääl S'aksamaa valitsusõ luaga vabatahtlinõ Rauddiviis, kohe edimält võeti õnnõ noid s'akslaisi kiä olliq ilmasõan Raudristi vällä tiinnüq. Landesveeri ja Rauddiviisi ülembjuhatajas saadõti Berliinist kindral von der Goltz.

Urbõkuun 1919 oll' Landesveerin joba 4500 ja Rauddiviisin 4000 vabatahtlikku. Läti säädüslidsel valitsusõl oll' Kuramaal õnnõ 1400 miist, kiä sõalidsõlt olliq kah allutõt von der Goltzilõ. Noidõ joudõga läts' tä pääletungilõ ja puhast' Kuramaa verevist. 16. mahlakuu pääväl kukutiq landesveerlasõq Ulmanisõ ja panniq timä asõmõlõ s'aksasõbraligu Niedra Andrievsi valitsusõ. 22. lehekuu pääväl lei Landesveer verevä väe Riiast kah vällä, a Läti säädüsline Ulmanisõ valitsus pidi jäämä pagulustõ inglüse laiva pääle. Timä sõalidsõs jovvus oll' õnnõ Eeestin luud Põh'a-Läti brigaat: kolm polku, kolm patareid ja kats eskatroni, kokko 9800 miist. Eestläisi abiga vabastiq nääq Põh'a- ja Hummogu-Läti.

Eesti ja Landesveeri väeq naksiq tõõnõtõõsõlõ ligembäle joudma. Kuna eestläseq olliq Lätin säädüslidse valitsusõ kutsõl, määräs' Laidoner piiri minkast Landesveer es olõs tothnuq üle tullaq. A 5. piimäkuu pääväl rünnässiq nääq kontrollsõidol olnut Eesti soomusrongi. Sõda Vabahussõa kolmandal väerõnnal oll' alanu.

Vaindlanõ oll' S'aksa välläoppõ, vaprusõ ja tehnikaga tõsitsõmb vastanõ ku verrev vägi. Baltis'akslasõq olliq tan elänüq 700 aastakka, tahtõ juurdunuq ja naanu taad maad ummamuudu armastama. Saman peiväq nääq hinnäst põlitsist elänigest eestläisist ja lätläisist parõmbas. Baltis'akslaisi ja heränüisi põlitsidõ rahvidõ vastansais kasvi paratamatus kokkopõrkõs. Tuudaigu elli Baltikumin 2,5 miljoni lätläse ja eestläse kõrval 162 000 s'akslast. Landesveer pand' uma luutusõ tehnilidse üleolõki ja S'aksamaa abi pääle nink alahinnas' Eesti sõalist joudu.

1919. a. piimäkuun oll' Eesti Rahvaväen 85 000 miist, miä jagonõsi kolmõs diviisis. 1. diviis oll' Põh'arõnnal Soomõ lahõ ja Peipsi vaihõl, 2. ja 3. diviis olliq Lõunõrõnnal Pihkva järvest Õdagumereni. Pääle suurtpääletungi olliq Eesti diviisiq kavvõn välänpuul Eesti piire. Vastavalt olukõrralõ tugõvdõdiq näid laivastigu, soomusrongõ ja ratsaväega. Landesveeri sõa aigu eräldediq ärq 2. diviisi tannõr Lõunõhummogu väerõnnas. Lõunõrõnna nimi jäi 100 km pikutsõlõ lõigulõ Valgast mereni. Sääl võidõl' 3. diviis kindral Põdderi ja staabiülembä polkovnik Reegi juhatusõl.

3. diviisi tugõvdõdiq 1. ja 2. diviisi ütsüisiga, Kupõrjanovi pataljoni, Kalõvi malõva ja nelä soomusrongiga. Sõamiihi arv oll' kummagi poolõ pääl piaaigu sama, küündüden üten reservega 20 000-ni, a tehnigan oll' Landesveeril ülekaal suurtükke, kuulipildjide, linnukidõ ja miinipildjide poolõst. Perämäidsi eestläisil olõki-s.

Edimält saiq Eesti väeq lüvväq. 10. piimäkuu pääväl tetti kümnes pääväs vaheraho. Eesti valitsus nõud', et kokkoleppel Läti valitsusõga piät s'aksa väeq Põh'a-Lätist ärq minemä. Egal juhul mitte ligembäle ku 35 km Eesti väkile tulõma. Inglasõq ja prantslasõq kah toetiq tuud, et s'akslasõq piät Baltikumist lahkuma. Joba 19. piimäkuu päävä õdagu naas' Landesveer pääle minemä ja saigi algul edumaa, eestläseq tõmbsiq tagasi. A Rauddiviis, miä läts' Pärno poolõ, piätediq kinniq joba õigõq pia 20. piimäkuu pääväl Lemsalu man. Tuu lahing, midä tundas Võnnu lahingu nime all, kest' 20., 21. ja 22. piimäkuu pääväl - piaaigu kolm üüd päivä. Nii et egaq puhkust pall'o es olõq, üts rägistämine ja matõrdaminõ. Ja sõs murti läbi S'aksa Landesveeri sõaliin üüse vasta 23. piimäkuu päivä. 23-nda hummogu joudsõq Eesti väeq Võndu (Cesisehe), kost Landesveer taganõsi paanilidsõlt vällä Riia poolõ. Nii et üts Landesveeri ohvitser es saaq mud'o kõrda, ku pand' rongi katussõ pääle kuulipildja ja tulist' ummi miihi ja kammand' kõvva: "Kõik rivvi võtta, järekõrran tulõt rongi pääle, mitte ei tormaq ülepääkaala! Ja tõõsõq pandvaq niikavva eestläisile vasta ku rongiq saavaq täüs!" Ja nii sõs päst' olukõrra, mud'o olõs sääl tulnuq täütsä katastroof.

22. piimäkuu päiv 1919 Lätin. Pihlõnõ - S'aksa vägi, roosa - Vinne vägi (inämbläseq), kõllanõ - Läti vägi, lilla - Eesti vägi

Kindral Põdder oll' tuukõrd Valgan uman staabin. Ku tä sai kuuldaq, et Võnnu om Eesti väki puult ärq võet, sõs tä hüpäs' rõõmsahe pistü ja ütel': "Täämbäne päiv om Võidupühä! Kõigin liinon ja küllin, kon ommaq Eesti väeq seen, piät heiskama sinimustvalgõ lipu ja kõrraldama paraadi." Tuud sõs tettigi ja pääle Vabahussõta unõhtõdiq tuu ärq 1936. aastagani. Sõs ku Päts sai võimo tävvelidselt hindä kätte, and' tä vällä dekreedi: 23. piimäkuu päivä tulõ pühitsedäq ku Võidupühhä, miä om võrdväärne 24. radokuu pääväga. 24. radokuu pääväl ommaq sõaväeparaadiq ja Võidupühäl Kaitsõliido paraadiq.

Edesi läts' eestläisi võidokäük lõunõhe. Piimäkuu lõpon ja hainakuu alostusõn murti läbi katõkõrdnõ kaitsõliin Riia iin ja Eesti laivastik vallut' Väinä (Daugava) jõõsuu. S'akslasõq lõpõtiq vastapandmisõ. 3. hainakuu päävä hummogu kell 3.30 kirotõdiq Strazde koolimajan ala raholepüng Eesti sõaväe ja Landesveeri vaihõl. S'aksa väeq pidiq Riiast vällä minemä ja Läti säädüsline valitsus võisõ pääliina tullaq.

Kaeq viilToimõndaq

KirändüsToimõndaq