Leedu
| |||||
| Riigi tunnuslausõq: Vienybė težydi | |||||
| |||||
| Riigikiil' | leedu kiil | ||||
| Pääliin | Vilnius | ||||
| President' | Gitanas Nausėda | ||||
| Pääministri | Ingrida Šimonytė | ||||
| Suurus - Kokko - % vett |
maailma maiõ hulgan 121 65 300 km² | ||||
| Rahva hulk - Kokko - Tihehüs |
maailma maiõ hulgan 138. 2 886 515 (2024) 44/km² | ||||
| Hindäperi |
|||||
| Raha | Õuro | ||||
| Aovüü - suvõaig |
Hummogu-Õuruupa aig (UTC+1) Hummogu-Õuruupa suvõaig (UTC+2) | ||||
| Riigihümn' | Tautiška giesmė | ||||
| Internetitunnus | .lt | ||||
| Telefonikuud' | 370 | ||||
Leedu Vabariik (leedu keelen Lietuvos Respublika) om Õuruupa riik, üts Baltimaist. Meilt kaiaq om ta lõunõn.
Leedu om Õdagumere veeren, kõgõ lõunõpoolitsõmb Baltimaa. Leedust põh'a poolõ jääs Läti, hummogu poolõ Valgõvinne, lõunõ poolõ Poola ja lõunõõdagu poolõ Vinnemaa all olõja Kaliningradi oblast. Üle mere om Leedul õdagupiir Roodsiga.
Leedu pindala om nii 65 300 km2, 2024. aastaga alostusõn elli sääl 2 886 515 inemist. Leedu pääliin ja kõgõ suurõmb om Vilnius. Tõõsõq suurõq ja tähtsämbäq liinaq ommaq näütüses Kaunas, Klaipėda ja Šiauliai.
Suurõmb jago elänigest (82,6%) ommaq leedulasõq, kiä ommaq balti rahvas ja kiä kõnõlõsõq leedu kiilt, miä om üts balti keelist. Veidembüsrahvist om rohkõmb poolakõisi (6,3%), vindläisi (5%), valgõvindläisi (2,1%) ja ukrainlaisi (1,7%).[1] Poolakõsõq ommaq inämbüisi Vilniusõ maakunnan.
2004. aastagast om Leedu Õuruupa Liido ja NATO liigõq. 2015. aastagast võeti pruukmistõ õuro.
Lätteq
toimõndaq
| |
|
Austria | Belgiä | Bulgaaria | Eesti | Hispaania | Holland | Iirimaa | Itaalia | Kreeka | Küprüs | Leedu | Luksõmburk | Läti | Malta | Poola | Portugal | Prantsusmaa | Roodsi | Rumeeniä | S'aksamaa | Slovakkia | Sloveeniä | Soomõ | Taani | Tsehhi | Ungari | Ütiskuningriik | |
|
Hindäperi riigiq: Hindävolidsõq maaq ja piirkunnaq: | |
- ↑ "Rodiklių duomenų bazė - Oficialiosios statistikos portalas". osp.stat.gov.lt. Pruugit 17.06.2024.