Paulopriit Voolaine

Paulopriit Voolaine, kel inne 1939. aastakka oll´ edenimi Paul Friedrich ja inne 1921. aastakka perrenimi Pedmanson, oll´ silmäpaistva Eesti arhiivimiis, raamadukogohoitja ja kodoluulanõ. Timä nimi om köüdet mitmidõ väärt tiidüsliidsi ja kirändüsliidsi saavutuisiga.

Voolaine sai algharidusõ Räpinä Raadamaa Ministeeriümkoolin aastagil 1908–1913, edesi opsõ Räpinä Korgõmban Algkoolin aastagil 1913–1916. Peräst tuud evakueeriti tä Tartohe, kon oppõ 1916–1917 sinnäq üle viidün Riia Reaalkoolin ja 1917–1919 Tarto Kommertskooli reaalosakunnan. Voolaine võtt´ ossa aastil 1918–1919 ka Vabahussõast.

Päält sõta oppõ Voolaine Tarto ülikoolin mitmit valdkundõ, sh. aastagil 1919–1920 arstitiidüst ni aastagil 1920–1925 filosoofiatiidüst. Viimädse erialal oppõ tä eesti kiilt, rahvaluulõt ja õdagumeresoomõ kiili. 1922. aastagal võit´ Voolaine filosoofiaoppusõ I avvohinna uma tüüga „Liivi keele kvantiteedi suhted eksperimentaalfonoetika valgusõn“, mink profesri Kettusõ Lauri pidi magistritüüd avvohinnalisõs.

Voolaine and´ uma osa ka kirändüste. Näütüses toimõnd´ tä Ernst Puusepa seto kiilde ümbrepantut Vahtsõ Tõstamendi nellä evangeeliumi, miä trüküti ärq 1926. aastagal. Niisamatõ oll´ tä Seto lugõmigu kokkopandja ja kirot´ lugõmigu jaos regivärsilidse lugulaulu „Kuningas Seto“.

Üts Voolaine suurõmbit saavutuisi kirändüsmaailman oll´ seto eeposõ „Peko“ luuminõ. Mõttõ tuus and´ tälle timä 1927. aastagal sündünü tutvus Vabarna Annega. Voolaine visand´ eeposõ tegevüstigu, mink perrä rahvalaulik lõi seto eeposõ „Peko“.

Lisas kirändüsligõlõ saavutuisilõ oll´ Voolaine ka aktiivnõ keele- ja kultuuriuurja. Tä uursõ Koiva ja Lutsi maarahvast, liivi kiilt, Räpinä kandi rahvaluulõt ja eesti asundusõ rahvaluulõt. Voolaine koŕaś murdõnäütit ja etnograafilist matõrjaali Lätimaal, Pihkva oblastin, Velikije Lukin ja naabriallo pääl. Timä töid avaldõdi pall´o aokiŕon, luulõtuisin ja näütemängõn.

Paulopriit Voolaine kuuli 1985. aastagal autoõnnõtusõn.

Kirändüs

• Mii' Issändä Jeesusõ Kristusõ pühä Evangeelium : Matteusõ, Markusõ, Luukasõ ja Johannõsõ kirotõt. Seto kiilde ümbre pannu' Ernst Puusepp, keele poolõst õiõnduisi tennü' P. Voolaine. Tartoh: Akadeemiline Emakeele Selts, 1926. – 302 lk.
• Paulopriit Voolaine. "Setu lauluema Vabarna Anne "Peko (Pekolanõ)"". Eesti Kirjandus nr 22, 1928, lk 6–21.
• Paulopriit Voolaine. "Setu lauluema Vabarna Anne "Peko laulu" II osa". Eesti Kirjandus nr 24, 1930, lk 378–389.