Vabarna Anne
|
Śoo artikli om seto keeleh |
Vabarna Anne (sündünüq 1877. aastaga 21. joulukuu pääväl (vana kallendri perrä 9. pääväl) Võpolsova (om kutsut ka Võporsova) küläh, koolnuq 1964. aastaga 7. joulukuu pääväl Ton'a küläh) oll' seto lauluimä, kiä om laulnuq eeposõq "Neio koolulaul", "Suurõq sajaq" ni "Peko".
Tä sündü Võpolsova küläh, oll' Tihani ja Kreepa neläs lats. Kaq Anne imä Kreepa oll' laululinõ ja sõnolinõ, aq kuuli arq, ku Anne oll' õnnõ säidse aastakka vana. Latsõpõlvõh oppõ Anne laula umalt tsõdsõlt.[1]
Vabarna Anne elli Ton'a küläh ja täl oll' viis tütärd ja nelli poiga.[2] Timä sündümise kotusõ pääle Võpolsova küläh om pant mälehtüsmärk, mink om tennüq skulptor Rebase Elmar.
Soomõst peri rahvaluulõ kogoja Väisäneni Armas Otto käve edimäst kõrda Vabarna Anne man 1923. aastaga suvõl.[3]
Anne laulõduq ja Väisäneni Armas Otto üles kirotõduq eeposõq "Neio koolulaul" ni "Suurõq sajaq" ommaq vällä antuq Soomõh Helsingi liinah 2003. aastagal seto ja inglüse keeleh üteh Honko Lauri, Honko Anneli ja Hao Pauli kirotõdu pikä alostussõnagaq.[4]
Vabarna Anne om Vabarna Jalmari ja Vabarna Jane vanavanaimä.
Setomaa vald and vällä Vabarna Anne perrä nime saanut umakultuuri avvuhinda seto perimüskultuuri edesiandmisõ iist.
Lätteq toimõndaq
- ↑ P. Voolaine. Setu lauluema Vabarna Anne "Peko (Pekolanõ)". Eesti Kirjandus XXII, № 1, 1928, lk 6.
- ↑ P. Voolaine. Setu lauluema Vabarna Anne "Peko (Pekolanõ)". Eesti Kirjandus XXII, № 1, 1928, lk 6.
- ↑ Paul Hagu. Setu lauluema Anne Vabarna www.folklore.ee
- ↑ The Maiden's Death Song & The Great Wedding. Anne Vabarna's Oral Twin Epic written down by A. O. Väisänen by Lauri Honko in collaboration with Anneli Honko and Paul Hagu. Helsinki: Suomalainen tiedeakatemia, 2003. (FF Communications No. 281.)
Kirändüs toimõndaq
- Paulopriit Voolaine. "Setu lauluema Vabarna Anne "Peko (Pekolanõ)"". Eesti Kirjandus nr 22, 1928, lk 6-21.
- Paulopriit Voolaine. "Setu lauluema Vabarna Anne "Peko laulu" II osa". Eesti Kirjandus nr 24, 1930, lk 378-389.
- Peko. Setu rahvuseepos. Kuopio: Snellman-Instituutti, 1995.