liivi kiil (līvõ kēļ, rāndakēļ)
Kõnõldas Liivimaal (Lätin)
Kõnõlõjit {{{kõnõlõjidõ arv}}}
Ammõtlinõ kiil
Keeletiidüsline rühmitüs
Kiilkund uurali
Keelerühmäq soomõ-ugri
õdagumeresoomõ
Keelekoodiq
ISO 639-1
ISO 639-2 fiu
ISO 639-3 liv

Liivi kiil om üts soomõ-ugri kiili õdagumeresoomõ lõunõrühmä kiil. Liivi keele lähkümbäq sugulasõq ommaq eesti ja lõunaeesti kiil. Liivi kiil om Läti põlinõ vähämbüskiil.

Liivi rahvuslipp

Liivi kiil jagonõs saladsiliivi keeles, miä kuuli vällä jo 19. aastagasaal ja kuramaa liivi keeles. Kuramaa liivlasõq esiq ommaq umma kiilt kutsnuq rannakeeles (rāndakēļ). Nimetüse liivi kiil ommaq nä ildampa tõisi rahvidõ kutsmisõ perrä umas võtnuq.

Parhilla kutsutas liivi keeles kõgõ tihtsämbähe Kuramaa liivi keele hummogupoolist murrõht (idaliivi), minkäst om saanuq liivi kiräkiil.

Tähistü toimõndaq

Liivi kiräkeele tähistün om 45 tähte, miäq inämbäste ommaq peri eesti ja läti tähistüst. Päält tuud om liivi tähistün tähti, midä olõ-õi eesti egä läti keelen, näütüses Ǟ (pikk Ä) ja Ȭ (pikk Õ).

a A, ā Ā, ä Ä, ǟ Ǟ, b B, d D, ḑ Ḑ, e E, ē Ē, f F, g G, h H, i I, ī Ī, j J, k K, l L, ļ Ļ, m M, n N, ņ Ņ, o O, ō Ō, ȯ Ȯ, ȱ Ȱ, (ö Ö), (ȫ Ȫ), õ Õ, ȭ Ȭ, p P, r R, ŗ Ŗ, s S, š Š, t T, ţ Ț, u U, ū Ū, v V, (y Y), (ȳ Ȳ), z Z, ž Ž

Mõnõq täheq löüdväq pruukmist õnnõ vanan liivi keelen, parhilladsõn liivi kiräkeelen noid inämb pruugita-ai. Ö ja Ȫ asõmal üldäs ja kirotadas parhilla E ja Ē, niisamate üldäs ja kirotadas Y ja Ȳ asõmal I ja Ī. Näütüses 20. aastagasaa algusõn oll' liivi keele sõna külä kottalõ kylā, a päält Tõist ilmasõta om üldäs üldidselt kilā, selle et läti keele mõol om ü-helü asõmalõ tulnu i-helü.

Välälingiq toimõndaq

Lätteq toimõndaq


Uurali keeleq

Õdagumeresoomõ: soomõ (kveeni, meä), kar'ala (livviko, tverikar'ala), lüüdi, vepsä, ingerikar'ala, vad'a (kreevini), eesti, lõunõeesti (mulgi, tarto, võro (lutsi), seto (kraasna), leivu), liivi

Saami: lõunõsaami, uumajasaami, piitimesaami, luulõsaami, põh'asaami, akkalasaami, inarisaami, koltasaami, kildinisaami, tur'asaami

Mordva: ersä, mokša

Mari: niidümari, mäemari

Permi: permikomi, komi, urdmurdi

Ugri: handi, mansi, ungari

Samojeedi: eenedsi, kamassi, matori, neenedsi, nganassaani, sölkupi