Talvõsõda (soomõ keelen talvisota, roodsi keelen vinterkriget) oll' sõda Nõvvokogoliido ja Soomõ Vabariigi vaihõl, osa Tõõsõst ilmasõast.

Talvõsõda

Sõda naas' pääle, ku Nõvvokogoliit rünnäs' 30. märtekuu pääväl 1939 kell 8.30 sõta kuulutamalda Soomõ Vabariiki. Talvõsõda kest' 105 päivä ja lõppi 13. urbõkuu pääväl 1940 Moskva rahulepinguga. Rahu kest' kooniq 25. piimäkuu pääväni 1941, ku Soomõ naas' Tõõsõ ilmasõa aigo jälki Nõvvokogoliido vasta sõdima.

Talvõsõta om tunnõt väega külmä talvõ (1939–1940 aastaga talv oll' aastagasaa kõgõ külmembit) poolõst, Verevä väe suurõst lüvväsaamisõst, suumlaisi "motti" taktigast ja soomõ sisust. Talvõsõaga pidi Soomõ Nõvvokogoliidolõ ärq andma 8% umast maast ja rahva hulga poolõst nelländä liina Viiburi.

Tagamaaq

toimõndaq

Suurõqriigiq S'aksamaa ni Nõvvokogoliit

toimõndaq

Edimäne ilmasõda tähend' S'aksamaalõ ja Nõvvokogoliidolõ suurõriigi vai impeeriümi saisusõst ilmajäämist. Mõlõmbat maad haardnuq käsüvalitsusõq tahtsõq umma inneskist vägevüst ni käest lastuid maid tagasi. Õuruupa demokraatilidsõq suurõqriigiq Prantsusmaa ni Ütiskuningriik olliq Nõvvokololiido ja S'aksamaa vasta poliitilidsõlt küländ nõrgaq.

Päält Soomõ ja Eesti hindäperi saamist Vinna tsaaririigist oll' Vinnemaa ilma jäänüq Viro mere rannakaitsõst päält Kruunliina ja tuu tekk' Leningradi kaitsõvõimaluisi nõrgõmbas. Lisas juusk' Soomõ ja Nõvvokogoliido piir õnnõ 32 kilomiitret Leningradist edesi. Soomõ hindä kätte saaminõ parandanuq Nõvvokogoliido geopoliitilist kotust: nää saanuq valitsaq Õdagumerd ni saanuq Soomõst tüüjoudu ja tsigunit.

Õkva päält võimulõ saamist S'aksaama kantslõr Hitleri Adolf taht' lõpõtaq Versailles' rahulepingu. 1935. aastagal tä ütel' valla lepingu sõaliisi jõudõ piirdvist punktõst.

23. põimukuu pääväl 1939 sõlmeq Nõvvokogoliit ja S'aksamaa Molotovi-Ribbentropi pakti, minkaq jagiq nääq Hummogu-Õuruupa katõ pääle ärq. Soomõ ja Baltimaaq pidiq saama Nõvvokogoliidolõ.