Vahtsõliina kihlkund

(Ümbre saadõt artiklist Vahtsõliina kihlkunna mõisaq)

Vahtsõliina kihlkund om kihlkund Võromaa hummogujaon. Vahtsõliina kihlkunnast hummogu poolõ jääs Setomaa, lõunõ poolõ Lätimaa, õdagu poolõ Rõugõ kihlkund, põh'aõdagu poolõ Põlva kihlkund ja põh'a poolõ Räpinä kihlkund. Kihlkunna suurus om päält 600 km².

Võromaa kihlkunnaq. Vahtsõliina kihlkund om tummõsinine.

Suurõmbaq ja tähtsämbäq kotussõq

toimõndaq

Kihlkunna edimäne nimmaminõ om peri aastagast 1626 (tetti kerigukihlkunnas, muinasaol käve Walgatabalwe ala). Vahtsõliina kants om peri aastagast 1342, suur piiretüsevabrik 18. aastagasaa lõpust. Vahtsõliina kihlkunnan olliq Vabahussõa aigo suurõq tapõlusõq.

Kihlkunna mõisaq

toimõndaq

Vahtsõliina kihlkunna mõisidõ nimekiri lugõ üles 20. aastagasaa algusõn Vahtsõliina kihlkunnan olnuq mõisaq. Vällä ommaq jätet kar'amõisaq.

Kiil, kultuur ja haridus

toimõndaq

Vahtsõliina kihlkunna kiilt - võro keele Vahtsõliina murrakut - peetäs ütes vanõmbas ja parõmbahe alalõhoitunumbas võro keeles.

Vanasõnno

toimõndaq
  • Kel tervüs um, tuu või varra saiaq, agaq varaga tervüst inämb ei saaq.

Tunnõtumpi ettevõtmiisi

toimõndaq

Vahtsõliina laat, vana-ao päävä Vahtsõliina kantsi man, Kütioro Avatud Ateljee tegemiseq.

Latsiaiaq

toimõndaq

Vahtsõliinan um latsilõ aid, asundusõn ka piässi olõma.

Kultuuriasotusõq

toimõndaq

Majandus

toimõndaq

Piusal kaibõtas väega hää kvaliteediga valgõt klaasiliiva. Parhilla tetäs tuud vallaliidsist liivahavvost, a innembide kaibõti liiva maa alt, minkast ommaq perrä jäänüq ilosaq koobaq. Piusa liivakoobaq ommaq küländ kuulsaq ja naid käü kaeman hulga inemiisi.

Kuulsambaq inemiseq

toimõndaq

Kaeq viil

toimõndaq

Kirändüs

toimõndaq
toimõndaq


Võromaa kihlkunnaq
Harglõ - Kanepi - Karula - Põlva - Rõugõ - Räpinä - Urvastõ - Vahtsõliina