Wikipedia:Vikipeediä säädüseq

Seon artiklin om eestikeelitsit lõikõ. Avidaq naaq võro kiilde pandaq!

Vikipeediä säädüseq ommaq säädüseq, minkast kinniqpidämisen Vikipeediä pruukjaq ommaq kokko lep'nüq.

Ettepanõkit säädüisi muutmisõs vai tävvendämises võit tetäq seo artikli arotusõküle pääle. Võit ka uma sõnastusõ seo leheküle teksti sisse pandaq, a sis piät rehkendämä tuud, et tuu võidas säält vällä võttaq vai ümbre tetäq.

Seeniq om kokko lepüt järgmäidsin säädüisin (vai om proovit naid säädüisi piten tetäq):

Ületsempä

Kiräkiil ja kiräviis

Võro vikipeediä om võrokeeline, tedä kirotõdas võro kiräkeelen ja vahtsõn kiräviien, nii nigu tuu om ant võro-eesti sõnaraamatun ja Võro Instituudi keele tüürühmä kiräviieparanduisin.

Võro vikipeediähe või kirotaq lisas võro keelele ka tõisin lõunõeesti keelin - seto, mulgi vai tarto keelen. Nain keelin kirotõduisi artiklidõ algusõn märgitäs ärq, et artikli om tuun vai tuun keelen. Näütüses setokeelidse artili algustõ pandas näüdüs Seto, miä näütäs artikli algusõn teksti "Seo artikli om seto keeleh" ja väikut seto lippu.

Artikli ossõ järekõrd

Mõistõ seletüs, kon tähüssõna om ärq tuud rasvatsõhe, parõmb õkva seletüse algusõn.
Artikli sisu, pikembil artikliil mitmõn jaon
==Kaeq viil== (Nummõrdamalda nimekiri Vikipeediä siselinkega)
==Välislingiq== (Nummõrdamalda nimekiri)
==Kirändüs== (Nummõrdamalda nimekiri)
{{Tävvendäq}} vai {{Poolõlõ}}
Näüdüs (Template), näütüses {{Aasia maaq}}
Katõgooria (näütüses [[Category:Võro kiil]])
Artikli tõisin Vikipeedijin (näütüses [[en:article]])

Tähüssõnaq

Artiklidõ algusõn olõvaq tähüssõnaq tulnuq kirotaq nii, et lausõq nakkas suurõ algustähegaq. Õigõkirotusõ edesiandmisõs tulnuq hoolitsaq tuu iist, et tähüssõna õigõkirotus olnuq nätäq küländ artikli alostusõn, kõgõ parõmb, ku edimädsen lõigun.

Artikli algusõn ollõv tähüssõna tulõ kirotaq paksun kirän. Tähüssõna veidemb tähtsäq osaq (näütüses veidemb pruugiduq nimeq, esänimeq jms) või kirotaq hariligun kirän.

Artikli seen või kirotaq tähüssõnaq hariligun kirän.

Nimeq

Nimmi pidänüq võro keelen käändmä võro keele hindä säädüisi perrä. Tuu tähendäs, et kõigilõ nimile tulõvaq võro keele käänüselõpuq ja käändmine käü vabahelükokkokõla, astmõvaeldusõ jm võro keele säädüisi perrä, nt nimekäänüs Sepp umakäänüs Sepä; nimek Mall umak Mallõ päälek Mallõlõ; nimek Kalvet, Kasak, Laurits, Laan umak Kalvedi, Kasagu, Lauridsa, Laanõ päälek Kalvetilõ, Kasakulõ, Lauritsalõ, Laanõlõ; nimek Bush päälek Bushilõ.

Ku nime umanigul hindäl om midägi sääntse pruugi vasta, sis tä pidänüq protestmä ja ütlemä, kuimuudu tä taht, et timä nimme pruugitasiq, nt nimek Meri ilmakäänüs Mereldä (vai Merildä, ku om tegemist president Merega, kiä om umma nimme esiq i-tüvega soovitanuq käändäq); nimek Laurits umak Lauridsa (vai Lauritsa, kui nime kandja esiq piäsiq sääntse tahtmisõ vällä käümä).

Nime algkujjo (nimekäänüst) muutaq ei toheq, vällä arvat, ku nime kandja esiq tuud om nii pruuknuq vai tahtnuq, et pruugitasiq, nt nimek Peeter, Pärtel, Mihkel, Sulev, Kalev, Maie, Luule, Herbert umak Piitre, Pärtli, Mihkli, Sulevi, Kalevi, Maie, Luule, Herberdi päälek Piitrele, Pärtlile, Mihklile, Sulevilõ, Kalevilõ, Maielõ, Luulelõ, Herbertile (vai nimek Piitre, Pärtli, Mihkli, Sullõv, Kallõv, Maiõ, Luulõ, Härbä umak Piitre, Pärtli, Mihkli, Sulõvi, Kalõvi, Maiõ, Luulõ, Härbä päälek Piitrele, Pärtlile, Mihklile, Sulõvilõ, Kalõvilõ, Maiõlõ, Luulõlõ, Härbäle, ku nime kandja esiq nii om pruuknuq, om tahtnuq, et tõõsõq nii tennüq vai ku sääne pruuk om jo vällä kujonuq).

Ku nime algkujo (nimekäänüs) om nime kandja tahtmisõ perrä muudõt (võroperälidses tett), sis võinuq tuu inemise kotsilõ käüvän vikipeediä artiklin andaq ka nime ammõtligu algkujo, nt Otsa Kallõv (Kalev Ots).

Võõrsõnaq

Võõrnimmi ja muiõ tähüssõnno puhul, midä või ollaq rassõ õigõhe vällä lukõq, om soovitav andaq nime perän nulksulgõ seen välläütlemine võro muudu kirotõdult.

Rasõhusõ näütämises tulõ kirotaq märk " ´ " rasõhusõga silbi vabahelü pääle. Ku rasõhus om edimädse silbi pääl, või tuu jättäq märkmäldäq.

Võõridõ kotusõnimmi õigõkirjä ja naidõ võro keelen kirotamisõ põhimõttit tulõ üle kaiaq Võro-eesti sõnaraamadu kotusõnimistüst (Võro-eesti synaraamat. Tarto-Võro 2002, lk 559-567). Abis või ollaq ka Eesti Keele Instituudi kotusõnimeteedüskogo võrgoleht.

Päälkiräq

Teossidõ, sarjo, rubriikõ ja dokumente päälkiräq kirotõdasõq jutumärke sisse ja edimäne sõna suurõ algustähega.

Eloluuq

Et elolukõ parõmb lukõq olnuq, om sääl soovitav kor'adaq teedüs nimekirjohe. Näütüses:

 ==Tüükotusõq==
 *
 *

==Teosõq==
*
*

==Avvohinnaq==
*
*

Alajaotusõq

Pikembide artiklide puhul om soovitav jakaq tekst alajaotuisis, minkal ommaq alapäälkiräq. Alapäälkirjo om soovitav mitte tetäq linges. Keerolidsõmbaq ja igävämbäq andmõq om soovitav pandaq erälde artikliihe, mink pääle põhiartikli alt näüdätäs.

Pikembä artikli algustõ om soovitav pandaq lühükokkovõtõq, miä and edesi kõgõ tähtsämbä info.

Tulnuq pruuviq, et artikliq, saanu-us nii pikäq, et lugõjal om säält rassõ tedä huvitavat tiidüst üles löüdäq.

Kaeq viil

Vikipeediä artikliq, midä om soovitav lukõq, a mink pääle põhitekstin olõ-i näüdät, või pandaq alajaotusõ "Kaeq viil" ala.

Välislingiq

Artikli siso lõppu või päälkirä "Välislingiq" ala pandaq lingiq veebilehekülile välänpuul Vikipeediät.

Lingiq artikliilõ tõisin Vikipeedijin

Peräst välislinke võivaq tullaq viil lingiq samasisoliidsilõ vikipeediäartikliilõ tõisin keelin. Noidõ linke vormistamisõs pandas nukksulgõ sisse keele lühendüs, peräst midä tulõvaq tühikuldaq koolon ja artikli päälkiri tõsõn Vikipeediän.

Valõmiq

Matõmaatiliidsi valõmidõ, reaktsioonivõrrandidõ jne kirotamises või tarvitaq Latexi käske (näütüses <math>ax^2+bx+c=0</math>), a võimalusõ kõrral tulõ nääq sõski kirotaq pruukmisoppusõn näüdädü viie perrä. Suuruisi, funkts'uunõ ja muud säänest märkväq ütsiguq ladina täheq tulõ kirotaq liuhkakirän, vektoriq paksun kirän.

LaTeX'i käske tarvitamisõ kotsilõ valõmidõ kirotamisõs kaeq Wikipedia:Matõmaatiliidsi valõmidõ kirotaminõ.

Kuulutusõq

Vikipeediän ei tunnistõdaq artiklis kuulutuisi, kauba kitmist egaq propagandat. Ku kuulutus om mõnõn tõsõn serverin, tulõ mõnikõrd kõnnõ ala tuu pääle näütämine välislingi abil vastavan alajaotusõn. Niisamatõ tulõ kõnnõ ala kuulutuisi ja muu tiidüse avaldaminõ vastava artikli arotuslehekülel. Tarvitajaleheküle ni tuust kaldkriipso abil tulõtõt lehekülgi sisu om inämb-vähämb vaba.

Täpsüstüsleheküleq

Täpsüstüslehekülgi pääle pandasõq sõna, nime või ütelüse mitmõsugumadsõq tähendüseq ni näüdätäs artiklidõ pääle, kon naist lähkümbält juttu tulõ.

Täpsüstüsleheküle algustõ tulõ kõgõ kirotaq:

{{täpsüstüslehekülg}}

Bioloogilidsõq taksoniq

Liigi ja perekonna kohta käivate artiklite pealkirjad on ainsuses, perekonnast kõrgemate taksonite pealkirjad aga mitmuses. Näiteks liik Harilik mänd (Pinus sylvestris), perekond Mänd (Pinus) ja sugukond Männilised (Pinaceae).

See reegel kehtib ka väljasurnud taksonite kohta. Artiklipealkirjaks ei tohi olla "mammutid", vaid "mammut". "Trilobiidi" asemel peab olema "trilobiidid".

Perekondade, liikide ja alamliikide ladinakeelsed nimed kirjutatakse kursiivis, perekonnast kõrgemate taksonite nimede puhul kursiivi ei kasutata.

Katõgorisiirmine

Ku katõgooria ja artikli nimi ommaq samaq (näütüses "Kuuba" ja "Category:Kuuba"), sõs piässi artiklilõ määrät katõgooria vällä nägemä niimuudu: [[Category:Kuuba| Kuuba]] (NB! kriipso takah tühik) vai lihtsält niimuudu [[Category:Kuuba| ]]. Sõs om katõgooria "Kuuba" pääartikli tõisist erälde. Samma piässi tegemä nimekirjoga. "Mineraalõ nimekiri" piässi olõma erälde ütsikist mineraalõst.

Näüdüseq

Tähtsämbide näüdüsside seletüseq ja pruukmisoppusõq.

{{Toimõndaq}} ja {{Tävvendäq}}

Naaq näüdüseq pandasõq artikli ala siis, kui artikli taht toimõndamist vai tävvendämist, a parhilla tuud tetäq jovva-i vai mõista-i. Taa om üteliidsi märgoandõs, et artikli parhilladsõ kujoga olda-i rahulõ. Näüdüse pandjal olõ-i kohustust taad artiklit toimõndaq. Näüdüs võetas ärq, ku artiklit om niipall'o toimõndõt ja parandõt, et taa arvatas ollõv kõrralik Vikipeediä artikli.

Taa pandas, ku arvatas, et artikli vai pilt om vaia ärq kistutaq.