Lõunõeesti kiil

Lõunõeesti kiil
Kõnõldas Eestin
Kõnõlõjit 101 000
Ammõtlinõ kiil -
Keeletiidüsline rühmitüs
Kiilkund uurali
Keelerühmäq soomõ-ugri
õdagumeresoomõ
Keelekoodiq
ISO 639-1 -
ISO 639-2 fiu
ISO 639-3 est, vro

Lõunõeesti kiil om soomõ-ugri kiili õdagumeresoomõ lõunõrühmä kiil vai kiili (ja murdidõ) rühm. Lõunõeesti kiili lähkümbäq sugulasõq ommaq eesti, ingerikar'ala, kar'ala, liivi, vad'a ja vepsä kiil. Lõunõeesti keeleq ommaq võro, mulgi, tarto ja seto kiil. Naid kiili või pitäq Eesti põlitsis piirkundliidsis keelis. Lisas nailõ kuulusõq lõunõeesti kiili hulka ka lõunõeesti keelesaari keeleq.

Lõunõeesti (võro, seto, mulgi, tarto) kiil ja keelesaarõq (Lutsi, Leivu ja Kraasna)
2011. aastaga rahvaloendusõ perrä oll' kokko 101 857 lõunõeesti kiili mõistjat, noist 74 499 võro, 12 549 seto, 9 698 mulgi ja 4 109 tarto keele mõistjat ni 1 002 inemist, kiä märgi-is täpsämbähe, määnest lõunõeesti kiilt nä mõistvaq.

Traditsioonilidsõ arvamisõ perrä om lõunõeesti kiil eesti keele lõunõeesti murdõrühm vai päämurrõq, mink ala käüväq võro, mulgi ja tarto murrõq ni seto murrõq vai murrak.

Lõunõeesti keele täämbädse päävä variandõst peetäs umaette keeles inämbüisi õnnõ võro kiilt, miä om eesti kiräkeelest kõgõ kavvõmb ja erälde keeles tunnistõt ka ISO Riikevaihõlidsõ Standardiorganisatsiooni puult ((keelekuud vro). Seto kiilt peetäs keeletiidüsen inämbüisi võro keele variandis. Tuuperäst om võro ja seto keele jaos mõnikõrd pruugit ka liitnimme võro-seto kiil.

Lõunõeesti keeleala õdagu- ja põh'ajaon kõnõldavit mulgi ja tarto kiilt peetäs täämbätseni pääväni inämbüisi murdis. Nääq ommaq põh'a- ja lõunaeesti keeleala piiri pääl, tuuperäst ommaq saanuq pall'o mõotuisi põh'aeesti poolõ päält ni kujonuq loomuligus üleminekis lõunõeesti süämen kõnõldavalt maksimaalsõlt lõunõeestilidselt võro keelelt eesti keelele.

Lõunõeesti keelesaari keeleqToimõndaq

Leivu, ludsi ja kraasna kiil ommaq kah lõunõeesti keeleq nigu mulgi, tarto, võro ja seto kiilgi. Leivut ja ludsit kõnõldi niiüldäq lõunõeesti Läti keelesaari pääl Hummogu-Lätih. Kraasna keelesaar oll' Vinnemaal, Läti piiri lähküh (kaeq kaarti). Kõik naaq kolm ommaq täämbätses pääväs vällä koolnuq.

Õnnõ ludsi kiilt mõni inemine viil vähäkese mõist. Läti keeletiidläne Balodisõ Uldis om ludsi keelele uma kiräviie tennüq ja aabidsa vällä andnuq ja taad kiilt proovitas kuigivõrd ka latsilõ opadaq ja ello herätäq.

Ludsi kiil om väega võro keele muudu, kraasna oll' pia sama nigu seto kiil. Leivu oll' kah võro keele (innekõgõ Mõnistõ kandi keele) muudu, a naist kolmõst keelesaari keelest kõgõ esiqerälidsemb ja kõgõ rassõmb arvo saiaq. Soomõ keeletiidläne Kallio Petri om leivu keele liigitänüq tävveste umaette ja muist lõunõeesti keelist eräldesaisvas keeles, esiqerälidsembäs ku kõik tõõsõq lõunõeesti keeleq.

Keele nimetämisestToimõndaq

Terminit lõunõeesti kiil pruugitas innekõgõ keele- ja kirändustiidüsen, kultuuriluun ni ammõtligun kontekstin (nt keele riikliidsin arõndusprogrammõn) lõunõeesti kiili ütitses nimetüses vai lõunõeesti kiräkeelist kõnõldõn. Traditsioonilidsõn murdõtiidüsen kõnõldas lõunõeesti murdist. Keele kõnõlõjaq esiq pruukvaq inämbüisi ummi keelenimetüisi: võro, seto, tarto ja mulgi kiil. Samasugune pruukminõ om harilik ka eesti üldkeelen (nt meediän).

Lõunõeesti kiilt om (päämidselt 1990. aastidõ algusõn) nimetet ka uandi (ugandi), ugala vai võro-seto keeles. Nimetüs uandi om peri Ugandi muistidsõ maakunna nimest ja tuuga om tähüstet innekõgõ tuu muistidsõ maakunna maiõ pääl olõvit tarto ja võro kiilt vai naidõ kiräkiili. Nimetüs ugala om saad muistitsidõ maakundõ Ugandi ja Sakala nimetüisi kokko pandõn, et ka mulgi kiilt üten haardaq. Liitnimetüsega võro-seto om näüdät võro ja seto keelelist kokkokuulumist. Ei muistitsidõ maakundõ nimist peri keelenimeq ega ka liitnimi võro-seto olõ-i laembat pruukmist löüdnüq.

AoluguToimõndaq

Kooniq 19. aastagasaani olliq pruugin kats pia võrdsõt kiräkiilt - põh'aeesti (talliina) kiil ni lõunõeesti (tarto) kiil. Lõunõeesti kiräkeelen ilmu 1686. aastal, inne põh'aeesti kiilt, Wastne Testament (Vahtsõnõ Testament), a terveq piibli ilmu perän tervehnä siski põh'aeesti keelen. Ütitses eesti kiräkeeles sai peräkõrd põh'aeesti kiil, minkperäst lõunõeesti kiil ja timä kiräkiil jäiq taadõplaanilõ.

Täämbäne päivToimõndaq

 
Täämbädse päävä lõunõeesti keelekaart

Seo ilma aigo om lõunõeesti keele kõgõ jovvulidsõmb ja inämb edendet osa võro kiil, mil om uma kiräkiil, kirändüs ja meediä ni midä opatas ka võro keeleala koolõn ja Tarto Ülikoolin. Võro keele kaitsõs, edendämises ja uurmises om luud eräle riigiammõt Võro Instituut. Veidemb om tegeld seto ja mulgi keele arõndamisõga. Ainugõnõ lõunõeesti kiil, mink edendämises olõ-i tegünüq ütiskundlist liikmist, om tarto kiil.

Aastagast 2000 om lõunõeesti keele kaitsõ ja arõndamisõ töid tugõnuq kultuuriministeeriumi ala luud riiklinõ programm "Lõunõeesti kiil ja kultuur". Ildampa ommaq mulgi, võro ja seto keele ja kultuuri jaos luuduq ütidse lõunõeesti programmi asõmalõ eräle programmiq.

2011. aastaga rahvalugõmisõ perrä vastas' pia 102 000 inemist, et nä mõistvaq määnestki lõunõeesti kiilt, kas sis võro, seto, mulgi, tarto vai sis lihtsähe lõunõeesti kiilt (viimätsit oll' kõgõst tuhandõ ümbre).

Kaeq viilToimõndaq

VälislingiqToimõndaq


Uurali keeleq
akkalasaami | eenedsi | eesti | ersä | handi | inarisaami | ingerikar'ala | juradsi | kamassi | kar'ala | kemisaami | kildinisaami | koltasaami | komi | permikomi | kveeni | liivi | luulajasaami | lõunõeesti | lõunõsaami | lüüdi | mansi | mari | matori | merja | metserä | meä | moksa | muroma | mõtsaneenedsi | mäemari | neenedsi | nganassaani | niidümari | piitimesaami | põh'asaami | soomõ | sölkupi | tur'asaami | udmurdi | ungari | uumajasaami | vad'a | vepsä | võro (seto)