Islandi kiil
| Islandi kiil | |
| Kõnõldas | Islandin |
| Kõnõlõjit | 314 000 |
| Ammõtlinõ kiil | Islandil |
| Keeletiidüsline rühmitüs | |
| Kiilkund | Indoõuroopa |
| Keelerühmäq | germaani |
| Keelekoodiq | |
| ISO 639-1 | is |
| ISO 639-2 | ice, isl |
| ISO 639-3 | isl |
Islandi kiil om indoõuruupa kiili germaani rühmä kiil, midä kõnõlõs päält 300 000 inemise päämidselt Islandin.
Nigu tõisil väikeisil keelil, ommaq ka islandi keelel umaq hädäq – inglüskeeline maailm tulõ nii kipõstõ pääle, et islandi hindätiidmine või tulõvigun ohon ollaq[1]
Islandi keele täheq
toimõndaq- A, a – a
- Á, á – á
- B, b – bé
- (C), (c) – sé
- D, d – dé
- Ð, ð – eð
- E, e – e
- É, é – é
- F, f – eff
- G, g – gé
- H, h – há
- I, i – i
- Í, í – í
- J, j – joð
- K, k – ká
- L, l – ell
- M, m – emm
- N, n – enn
- O, o – o
- Ó, ó – ó
- P, p – pé
- (Q), (q) – kú
- R, r – err
- S, s – ess
- T, t – té
- U, u – u
- Ú, ú – ú
- V, v – vaff
- (W), (w) – tvöfalt vaff
- X, x – ex
- Y, y – ufsilon y
- Ý, ý – ufsilon ý
- (Z), (z) – seta
- Þ, þ – þorn
- Æ, æ – æ
- Ö, ö – ö
Islandi keele välläütlemine
toimõndaqIslandi kiräviis om küländ keeroline, aq tuuiist peris riigliperäne.
Vabahelü (vokaal) om pikḱ, ku saman tsilbin om ta perän ütś peethelü (konsonant), ku saman tsilbin om katś peethellü, om vabahelü lühüq. Eränguq:
- Vabahelü om pikḱ, kuq edimäne peethelü ta perän om /p t k s/ ja järgmäne /v j r/
- Vabahelü om pikḱ ütetsilbilisin /p t k/ lõpugaq perisnimisõnnon, mink perän om umakäänüsse tunnus -s.
- Liitsõnno edepoolõn püsüs vabahelü pikḱ
- Tegosõnnon vitkast ja litka ommaq pikäq vabahelüq
| Täht | Välläütlemine | ||
|---|---|---|---|
| Pikḱ | Lühüq | Inne [ŋ]-i | |
| a | [aː] | [a] | [au] |
| á | [auː] | [au] | |
| au | [øiː] | [øi] | |
| e | [ɛː] | [ɛ] | [ei] |
| é | [jɛː] | [jɛ] | |
| ei, ey | [eiː] | [ei] | |
| i, y | [ɪː] | [ɪ] | [i] |
| í, ý | [iː] | [i] | |
| o | [ɔː] | [ɔ] | |
| ó | [ouː] | [ou] | |
| u | [ʏː] | [ʏ] | [u] |
| ú | [uː] | [u] | |
| æ | [aiː] | [ai] | |
| ö | [œː] | [œ] | [øi] |
Islandi kiilt panti viil hulga aigo kirjä sammamuudu kui viikingiaol, kuikiq paaŕ tähte om vällä jätet. O takan om olnuq hand vai ogonek, miä om vaihtõt e-s vai ö-s, olõnõs kumba muudu om taad naatu vällä ütlemä. Œ tähte inämb kah ei pruugitaq – ta välläütlemine om seo ilma aigu täpsele sama ku æ.
Rasõhus om õnnõ edimädse tsilbi pääl nigu võro keelengiq. Tuu tähendäs, et islandi kiilt ei üteldä vällä laulva aktsendigaq nigu roodsi kiilt.
Täht æ ei ole ku võro ä, tuu üteldäs vällä ku katsikvabahelü [ai].