Island

Lýðveldið Ísland

Islandi lipp Islandi vapp'
Riigi tunnuslausõq: olõ-iq
Riigikiil'	islandi kiil
Pääliin	Reykjavík
President	Guðni Th. Jóhannesson
Pääministri	Katrín Jakobsdóttir
Suurus  - Kokko  - % vett	maailma maiõ hulgan 108 103 125 km² 2,7%
Rahva hulk  - Kokko (2005)  - Tihehüs	maailma maiõ hulgan 178. 350 710 2,88/km²
Hindäperi	1. joulukuu 1918
Raha	Islandi kruun'
Aovüü  - suvõaig	UTC+0 UTC+0
Riigihümn'	Lofsöngur
Internetitunnus	.is
Telefonikuud'	354

Islandi Vabariik (islandi keelen Lýðveldið Ísland) om saarõriik Atlandi suurmere põh'aosan, õkvalt põh'apuulsõ nabajoonõ lõunapoolõl. Island om pindalalt veidükese rohkõmb kuq katõ Eesti suurunõ.

Islandi pääliin Reykjavík, kon eläs umbõs kolmasjago Islandi rahvast, om maailma kõgõ põh'apooolidsõmb hindäperi olõva riigi pääliin.

Aolugu

9. aastagasaal tull' saarõ pääle inemiisi Skandinaaviast, aq om arvat, et jo inne tuud oll' sääl iiri munkõ elondus. Þorgilssoni Ari 1122–1133 kirotõt "Islandilaisi raamatun" om kirän, et saarõ edimädseq eläniguq oll'iq Arnarsoni Ingólfur ja timä naanõ Hallveig, kiä ehitiq uma talokotussõ Reykjavíki aastagal 874. Tuupääle pagõsiq keldi (iiri) mungaq säält ärq – nä es tahaq Skandinaavia paganidõga üten elläq.

Päält tuud naksi inemiisi manoq tulõma päämidselt Norrast, a tull' ka muialt, kon viikingiq ell'iq – Iirimaalt, Sotimaalt, Briti saari päält. Nuuq võtiq jälq umaq keldi naasõq ja or'aq üten. Umbõs 60 aastaga oll'iq inemiseq egäl puul, kon oll' kõlvolinõ – kon midägi kasvi. Parõmbaq maaq oll'iq orgõ seen ja saarõ lõunõosa pääl.

Poliitiga

Island om parlamentaarnõ vabariik, kon ammõtligus riigipääs om president', kinkal olõ-õiq pall'o poliitilist võimu. 2016. aastaga piimäkuun valiti presindendis Guðni Thorlacius Jóhannesson.

Islandi parlamendin alþingin om 63 liigõnd, kiä valitas sinnäq nelläs aastagas. Põrõld om pääministri Katrín Jakobsdóttir, ku timä Rohilidsõq saiõ ütes valitsusliido liikmõs.