Ivaski Albert

Albert Ivask

Sündünüq15. süküskuu päiv 1906
Mamastõ, Põlva kihlkund
Koolnuq27. joulukuu päiv 1995
Võro
MatmispaikPõlva kalmuaid
Ammõtkooli- ja kirämiis


Ivaski Albert (Albert Ivask, 1906-1995) oll' Põlva kihlkunnast Mamastõst perit oppaja, kirä- ja kalamiis. Saanuq kuulmeistri paprõq Võro oppajidõ seminärist, oll' tä oppaja ni kuulõ juhataja kokko 40 aastakka mitmõn paigan Võromaal.

Albert oll' kõva kalamiis ja luudushuvilinõ. Tä oll' väega uhkõ, et sai kätte ja and' 1935. a. Tarto Zooloogiamuusõumilõ lubivalgõ must-hähnä. Haruldasõ tsirgu vasta ollõv huvvi tundnu es'ki Briti Muusõum. Tä tund' pia kõiki Võromaa järvi. Hariligult võisõ tedä nädälilõpon löüdäq Lämmajärve veerest.

Pilditegemise oppõ tä ärq joba latsõn küläpiltnigust esä Jaani käest. Kirätüüga puttu Albert kokko seminärin ollõn. Timä edimäne luulõtus ilmu almanahhin "Tõrvik". Ildampa kirot' mitmit raamatit rändäjile Võromaa paiko kotsilõ. Viil kirot' tä aolehele "Töörahva Elu" juttõ luudusõ kaitsmisõst, kalavaru suurõndamisõst, rüüvpüüdjide nuhklõmisõst jne. Niisamatõ jagi tä ummi suuri kogõmuisi aastagil 1959-1973 ilmunun kalamiihi välläandõn "Õngemeeste meenutusi", näütüses tutvust' hindä vällämärgitüt vedroõngõ, horisontaaltirku, hainavapa lanti, ütenkannõtavat savvuahjo ja pall'ond muud huvitavat. 1972. aastagal ilmuq Põlva rajoonilehen Koit timä võrokeelidseq jutuq.

Alberti mälehtedäs pilditsiksmise aparaat kõtu pääl, silmäq naarulidsõq, suun nal'ajutuq. Tihtipääle nätti tedä pikä seerega kummisaapaq jalan ja õngõlatt käen.

  • Esä: Ivaski Jaan
  • Imä: Ivaski Leena
  • Naanõ: Ivaski Adele
  • Latsõq:
    • Helo
    • Tõnu
    • Aado

Tüükotussõq

toimõndaq

Ütiskundlinõ tegevüs

toimõndaq
  • Eesti luuduskaitsõ Seldsi Võro osakunna päämiis luumisõst pääle, 1992. a. nimmati tä avvoliikmõs. Võro keskliinan poodiaknõ pääl oll' stend "Looduse kaitsel" piltega seldsi tüüst. Albert kõrrald' huugtüüpäivi ja kokkotulõkiid.
  • Juhat' Adistõ, Moostõ ja Põlva laulukuurõ.

Kirändüs

toimõndaq
  • Uma hää sõbra Vahtra Jaaniga oll' täl mõtõq vällä andaq "Lõuna-Eesti monograafiad". Valmis sai õnnõ edimäne jago "Taevaskoda ja Valgemetsa", miä ilmu 1940. a. Tuu om üts parõmbit Eesti paigamonograafijit, kon om juttu eläjist, tsirgõst, kallost, löüdüs rahvajuttõ ja prohvesridõ artiklit.
  • "Haanjamaa", 1964, neli trükkü
  • "Rõuge-Haanja-Vastseliina", 1963
  • "Võru", 1971, neli trükkü
  • "Piusa kaitsealal", 1976, Talliin, üten Lillepi E-ga
  • "Põlva rajoon", 1975, Talliin
  • "Haakristi haardes", 1979, Talliin
  • Üten klassivele Oja Elmoga pand' kokko kats mappi: "Papplõiked I-II", 1925, 1926, Võro.
  • Tsehkend' pildiq koolivele Aleksa Meinhardi luulõkogolõ "Tulease" (1931).

S'aksa aol Võro vangimajan komponiirse muusigapala "Linnud, lilled ja tuul".

  • Kaeq, opsõ oppamist 40 aastat, a ku selges sai, saadõti pinsi pääle.
  • Kõgõ ohtlikumb om vägüsi targas tett ull.
  • Olõ-i nii halva kuuli, kon hää opilanõ oppi ei saaq.
  • Vanõmbidõ kõgõ suurõmb õnn om tuu, ku nä ei kuulõq umist latsist ja latsialatsist halva kõnõldav.
  • Õnnõ ullikõisi suhtlõminõ käü läbi tülü ja tapõlusõ.
  • Üts päiv kalavetel võrdus katõ nädäliga kuurordin.
  • Umapüünet kala ja umalast jänes ommaq kõgõ makõmbaq.

Kirändüs

toimõndaq
  • "Taivaskua miis", Esko Enn, Uma Leht nr. 111, 2006
  • "Magasi eski telefonitoro otsan", Partsi Elmar, Uma Leht nr. 111, 2006

Bibliograafia

toimõndaq
  • Toomet O., "Albert Ivask - pedagoog ja ühiskonnategelane", Talliin, 1990
toimõndaq