Setomaa Śoo artikli om seto keeleh

Kerdi Johannes (eesti keeleh Johannes Kert, 3. joulukuu päiv 1959 Petseri4. urbõkuu päiv 2021 Tallinn) oll' Setomaalt peri Eesti poliitik ja sõamiis' (kindralleitnant).

Kerdi Johannes 2015. aastagal.

Tä oll' Eesti Kaitsõliidu ülemb aastagil 19921996, kaitsõväe juhataja aastagil 1996–2000 ni maaväe ülemb aastagil 20012002. Päält tuud oll' tä aastagast 2002 kooni aastagani 2008 Eesti sõavolimiis' NATO ja Õuruupa Liidu man.

Rehekuust 2014 alatõh oll' tä Reformieräkunna liigõq. Tä kandidiir' 2015. aastagal Riigikogohe Järvä ja Viländi maakunnah ja sai 752 hellü ni sai Riigikogohe.[1] Aastagal 2019 kandidiir' tä Riigikogohe Taliinah Mustamäel ni Nõmmõl ja sai jalki 708 helüga parlamendi liikmõst.[2]

Kerdi Johannes lõpõt' Võro Keskkuuli ja päält tuud Tarto Ülikooli aastagal 1981.

Kert lõpõt' 1988. aastagal rooduülembä kursusõ Harkivi tankiväekoolih ja 1994. aastagal korgõbidõ riigiammõtnigõ strateegilidse planiirmisõ kursusõ George C. Marshalli nimelidseh Õuroopa Julgeoleku-uuringide keskusõh. Tä oppõ ka Eesti riigikaitsõ korgõmbidõ juhtõ jaost kõrraldet kursusõl Soomõ maakaitsõ korgõmbah koolih aastagil 1998–1999 ni Ameerika Ütisriige maaväe sõakoolih (Army War College) Pennsylvaniah aastagil 1999–2000.

Teenistüs

toimõndaq

Kerdi Johannes oll' ohvitsiir' Nõvvokogodõ Liidu sõaväeh: rühmäülemb ja rooduülembä kotusõtäütjä aastagil 1983–1985.

Tä kuulu Kaitseliitu alatõh aastagast 1990. Aastagal 1991 sai Kerdi Johannes Kaitsõliidu Tarto malõva pääligust, Kaitsõliidu operatiivgrupi ülemb aastagil 1991–1992 ja päält tuud Kuperjanovi ütsik-jalgväepataljoni ülemb aastagal 1992.

Kerdi Johannes oll' Kaitsõliidu ülemb aastagil 19931996, Kaitsõväe juhataja kotusõtäütjä aastagal 1996 ni Kaitsõväe juhataja aastagil 1996–2000. Päält tuud oll' tä Kaitsõväe juhataja nõunik ning Maaväe ülembä kotusõtäütjä aastagil 2000–2001 ja Maaväe ülemb aastagil 2001–2002. Tä oll' Eesti sõavolimiis' NATO ja Õuroopa Liidu man aastagil 2002–2008.

Tä oll' kindralleitnant aastagast 1998. Kaitsõväe teenistüsest läts' tä ar reservi 31. vahtsõaastagakuu pääväl 2008.[3]

Avvutäheq

toimõndaq
Eestist
  Kotkaristi II klass 2001
  Kaitsõliidu Valgeristi I klass 2008[4]
  Kaitsõliidu Valgeristi II klass
  Kaitsõliidu Valgeristi III klass
  Kaitsõministeeriumi teeneteristi I klass 2009
  Kaitsõväe teenetemärk' 2001
  Kaitsõväe teeneterist' 2005
  Kaitsõliidu teenetemedäli eriklass
  Maaväe teenetemärgi ohvitsiiri kullanõ rist'
  Kaitsõväe päästaabi teeneterist' 12. november 2003
  Kaitsõliidu teenetemedäli I klass
  Kaitsõliidu teenetemedäli II klass
  Mälehtüsmetäl' "10 aastakka vahtsõst luudu kaitsõväke"
  Kaitsõväe lahengukooli teenetemärk'
  Päästeammõdi Kuldrist' 2002
  Piirivalvõ I klassi teeneterist'
  Eesti Reservohvitsiiridõ Kogo kuldrist' 2001
Vällämaalt
  Soomõ Lõvi Rüütliskunna suurrist' (Soomõ)
  Läti kaitsõministeeriumi teenetemärk' (Läti)
  Marylandi osariigi teenetemärk' (Ameeriga Ütisriigiq)
  Soomõ reservohvitsiiridõ liidu kuldnõ teenetemetäl' (Soomõ)
  Soomõ Reservväelaisi Liidu teeneterist' (Soomõ)
  Üleilmalidsõ sõaväespordiliidu suurõrüütli metäl'
Rõnnamärgiq
  Kuperjanovi jalgväepataljoni rõnnamärk'
  Kaitsõliidu Jõgõva malõva teenetemärk'
  Kaitsõliidu Lääne malõva teenetemärk'
  Kaitsõliidu Taliina malõva teenetemärk'
  Kaitsõliidu Tarto malõva I malõvkunna teenetemärk'

Auastmed

toimõndaq

Nõvvokogodõ sõavägi

toimõndaq
Avvukraadiq
Olamärk' Avvukraat' Kuupäiv
  leitnant (лейтенант) 1981
  vanõmbleitnant (старший лейтенант) 1984
  kaptõn' (капитан) 1988

Eesti kaitsõvägi

toimõndaq
Avvukraadiq
Olamärk' Avvukraat' Kuupäiv
  kaptõn' 1992
  maior' 1993
  kolonelleitnant 1995
  kolonel' 1996
  kindralmaior' 1997
  kindralleitnant 1998
  1. http://rk2015.vvk.ee/acquired-mandates.html
  2. https://rk2019.valimised.ee/et/voting-result/district-3-voting-result.html
  3. Kerttu Kaldoja. Kindralleitnant Johannes Kert läheb reservi. Eesti Päevaleht Online, 31. jaanuar 2008
  4. Inga-Gretel Linkgreim. Johannes Kert saab Kaitseliidu kõrgeima aumärgi. Eesti Rahvusringhäälingu uudisteportaal, 19.02.2008