Võhandu jõgi
(Ümbre saadõt artiklist Lajavangu jõgi)
| ||||||
|---|---|---|---|---|---|---|
 Võhandu jõõ liivakivimüürüq
| ||||||
| Jõõ läteq | Sabõrna külä lähkon | |||||
| Jõgi juusk | Lämmähejärve | |||||
| Maaq | Eesti | |||||
| Maakunnaq | Võromaa, Setomaa | |||||
| Kihlkunnaq | Kanepi, Urvastõ, Rõugõ, Põlva, Vahtsõliina, Räpinä | |||||
| Jõgikunna suurus | 1420 km² | |||||
| Pikkus | 162 km | |||||
| Hääpoolidsõq harojõõq | Mügrä oja, Koklõ jõgi, Sillaotsa jõgi, Kärgula oja, Jaaska oja, Aiju jõgi, Korõli uja, Isknä jõgi, Palomõisa oja, Savikuaoja, Mädäjõgi, Varõsmäe oja | |||||
| Kur'apoolidsõq harojõõq | Albri uja, Parisuu pääkraav, Kariuja, Rebäseuja, Vilustõ oja, Toolamaa oja | |||||
Võhandu jõgi om Eesti kõgõ pikemb jõgi. Tä nakkas pääle Savõrna külä ligidält ja suubus Võõpso lähkün Lämmähejärve. Võhandu jõõ pikkus om 162 km ni jõgikund om 1420 km². Vagola järvest ülesvuulu kand jõgi nimme Pühäjõgi ni alambjoosul Võujõgi. Võhandu jõgi om laivatõdav Peipsi järvest Võõpso sadamani. 1963. aastagal moodustõdiq Võhandu jõõ ürgoro maastigukaitsõala.
Harojõõq
toimõndaq- Hää käe poolidsõq: Mügrä oja, Koklõ jõgi, Sillaotsa jõgi, Kärgula oja, Jaaska uja, Aiju jõgi, Korõli oja, Isknä jõgi, Palomõisa oja, Savikuaoja, Mädäjõgi, Varesmäe oja
- Kur'a käe poolidsõq: Albri oja, Parisuu pääkraav, Karioja, Vilustõ oja, Toolamaa oja
Paisjärveq
toimõndaqKõgõ suurõmbaq paisjärveq Võhandu jõõ pääl ommaq Leevaku paisjärv ja Räpinä paisjärv.
Elokotusõq
toimõndaqVõhandu jõõ viirde jääseq Kääpä, Leevi, Leevaku, Räpinä, Võõpso ja viil hulka külli.